Nutipastel pakub tantsulõvile tikandiga tuge
Tartu Ülikooli (TÜ) pehmerobootikud meisterdasid valmis nutika tikandiga pastlad. Papude muster on programmeeritud toetama iga kandja eripärast jalakuju.
Sõna robot seostub inimestele eeskätt suurte masinatega. Tegelikult võib robotiks muuta ka kangast. Selle omadusi saab programmeerida ja mustreid kodeerida, et kangas painduks kandja liikumise järgi. Just niimoodi valmisid Tartu Ülikooli teadlastel esimesed nutikad pastlad.
TÜ pehme robootika kaasprofessor Indrek Musta sõnul programmeeris tema töörühm tekstiili, kasutades selleks nahast inspireeritud tehnikaid ja põhimõtteid. "See rõivaese on meil justkui teine nahk, mis käitub samamoodi nagu meie pärisnahk. See võib meil aidata ka paremini liikuda. Näiteks võib see anda liikumisvaegustega inimestele sobival määral tuge või miks mitte ka lihtsalt mugavust," arutles Must.
Pastlaid oma bakalaureusetöös arendanud tekstiilirobootika spetsialisti Leonid Zinatullini sõnul on paljud riided ja jalanõud ebamugavad. Sageli valmivad need põhimõttel, et üks suurus ei sobi kellelegi. Tartlaste töörühm saab siin Zinatullini sõnul oma tehnoloogiaga appi tulla. "Mõte on selles, et kui sa tahad ideaalselt sobivat jalanõud, saad oma jala ära skaneerida. Siis mõni firma toodab selle jalanõu valmis just sinu jala kuju järgi: niimoodi, et see veniks just õiges kohas ega pigistaks," kirjeldas spetsialist.

Praegu on töörühmal valmis kolm paari inimese jala järgi valminud prototüüp-pastlaid. Ühe pastla tikkimine võtab umbes tunni. Jalanõude kokkuõmblemise kiirus sõltub juba õmbleja osavusest. Käiku lähevad tavaline poeniit ja poekangas, sest uuenduslikkus seisneb just papude venivas siksakmustris.
Zinatullini sõnul on tavalisest tikkimisest teada, et sirge niit ei veni. "Kui me teeme siksakilise piste, siis teame, et see venib. Mida rohkem siksakke on, seda kaugemale see venib. Kui me siis teeme nendest kolmnurki, näeme, et saame suunaliselt kontrollida, kui kaugele see materjal venib," seletas ta. Kolmnurki tasandiks ühendades saab teadlane juba ära programmeerida venivuse igas suunas ja igas üksikus kolmnurgas.

Töö käigus märkasid robootikud aga, et nutikad mustrid meenutavad paljuski kirivööd. Nii võttis Indrek Must oma pastlapaari kaasa ka üldtantsupeole. "Päris tantsida ma nendega ei jõudnud. Siiski aga veendusin, et need on praktilised, saab jalga panna ja näevad ka üsna kenad välja," meenutas kaasprofessor.



















