Psühholoog Endel Tulving sündis Eestis, kuid elas ja töötas Teise maailmasõja järel Kanadas. Just tema tõi käibele episoodilise mälu mõiste. Teisisõnu kirjeldas ta ära, kuidas mäletab inimene endaga elu jooksul juhtunud sündmusi. 

TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Alliku sõnul on Endel Tulving kõige kuulsam Eesti soost psühholoog, kes veetis põhilise oma elust Toronto ülikoolis. "Ma arvan, et [Tulving oli ka] Eesti soost kõige kõige tuntum ja mõjukam teadlane üldse," tõdes ta.

Nüüd jõudis Tulvingu pärand Tartu Ülikooli raamatukokku. Selle seas leidub nii tuhatkonna raamatu jagu erialast teaduskirjandust ja töömaterjale kui ka teadussaavutustega seotud esemeid ja autasusid. 

Alliku teada pole keegi teine Eesti teadlastest nii palju autasusid saanud. Tulving pälvis tunnustusi nii kolleegidelt, ühingutelt kui ka erinevatelt asutustelt, saades näiteks audoktoriks ja mitme teaduste akadeemia liikmeks. "Samas on eriline, et ta peaks minu teada olema ainus eestlane, kes on kunagi olnud, on Kuningliku Seltsi ehk Royal Society liige," tõi professor välja.

Tulvingut isiklikult tundnud Alliku sõnul oli too inimesena värvikas. Näiteks võitis Tulving 1948. aastal oma riigist ilma jäänud rahvaste olümpiamängudel kaugushüppes teise koha. Esikoha napsas Leedu hilisem president Valdas Adamkus.

Samuti mängis Tulving Alliku sõnul eluaeg väga hästi malet ja ta on mänginud kahe kahe maailmameistriga. "Üks neist oli Bobby Fischer. Teine oli Boris Spasski, kelle pilti ma olen näinud, kuidas ta on Tulvingute kodus ja Endel mängib Spasskiga. Milline tulemus on, seda ma ei tea, aga järsku ta viigi venitas välja," muigas Allik.

TÜ raamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja Kristhel Haagi sõnul on Tulvingul Tartuga otsene seos. "Tore sümbol või paralleel ajalooga on, et tema kodumaja oligi siin praeguse raamatukogu asemel. Kui Endel Tulving tuli tagasi kodumaale 1980. aastate lõpul, siis ta ütleski oma kõnes, et tere tulemast minu magamistuppa," sedastas Haak fakti.

Kolme aluse jagu vara annetasid Tartu Ülikoolile Tulvingu tütred Elo ja Linda, kes täitsid isa soovi, et tema pärandus jõuaks Eestisse. Haagi sõnul saavad Tulvingu raamatuid ülikooli raamatukogus peagi kasutada kõik soovijad. Kuulsa teadlase esemeid saab aga tuleval aastal näha tema sajandale sünniaastapäevale pühendatud näitusel.