Loog sõnas Postimehele, et ta oli kirjutanud ühe uue, GMO-kaskedega seotud projekti, kuid hakkas kahtlema selle teostatavuses ja andis sellest kahtlusest oma partneritele teada. Tartu Ülikool otsustas projektiga jätkata ning ta eemaldati selle juhtimisest. ERR-ile antud intervjuus märkis ta, et on nüüdseks teadusest väljunud. "Teadlane peab olema iseenese kõige esimene kriitik. Kui näen viga, siis pean ennast kritiseerima mitte kaitsma," põhjendab Loog otsust.

Enda sõnul on Loog oma valdkonnas tegev olnud 35 aastat, käinud Ameerika Ühendriikides ja näinud, kuidas maailm muutub. "Teadus toimib nagu börs. Nvidia kukub, kui hiinlased teevad midagi muud. Siis need, kes olid sinna miljardeid pannud, on järgmisel päeval rahast ilma," võrdleb ta. Nüüd näeb ta, et võrreldes kahe aasta taguse ajaga on sünteetiline bioloogia ja tööstuslik biotehnoloogia valdkonnana samuti languses. "Kui ma teiega rääkisin, olid seal miljardiinvesteeringud. Nüüd kui vaadata börsi, on need firmad kukkunud," osutab ta.

Loogile kaks aastat tagasi antud grant, mille juhtimisest teda ei eemaldatud, oli mõeldud biovabriku (biofoundry) ehk digitaliseeritud ja robotiseeritud rakusüsteemide üksuse ülesehitamiseks Tartus. Samas kuulis Loog San Franciscos ja Singapuris biotehnoloogiasektori kolleegidelt, et nende biovabrikutel napib tööd. "Grandi teadusnõukogu koosolekul saime palju teada. Imperial College'i biovabriku esindajad ütlesid, et nemad on ainsad, kellel on piisavalt projekte. Isegi Edinburghi vabrikul ei ole projekte, nad ei tule ots otsaga kokku," sedastab Loog.

Liiatigi ei soosi bio- ja ravimitööstuse arendamist Eestis Loogi sõnul siinne geopoliitiline keskkond. "Kui vaatate Ukraina sõda ja meie olukorda, siis kas arvate, et mõni farmaatsiafirma tuleb 40 kilomeetri kaugusele Vene piirist arendama mõnd ravimit?" arutleb ta. Sestap on Loogi seisukoht, et Eesti koolitab muutunud olude valguses biotehnoloogia alal inimesi üle. "Teadlasena pean vastutustundlikult analüüsima oma võimalusi ja võtma seisukoha, et noored inimesed ei loodaks kümme-kahekümne aasta pärast, et neil on töökohad," selgitab ta.

Lõpp enne algust

Uus, 2,5 miljoni euro suurune projekt oleks ametlikult pidanud algama 1. veebruaril. Grandisüsteem nägi ette, et Mart Loog ja kaastaotlejad annavad aru, kuidas grandiraha eest ehitatud biovabrikut kasutatakse. "Kui me biovabrikut ei kasuta ega täida projekti eesmärke, nagu grandi lepingus lubasime, siis seda raha lihtsalt meile ei kompenseerita, see läheb miinusesse," avab ta tausta.

Enda sõnul kirjutas Loog ohtralt taotlusi projektide jaoks, mis uuele vabrikule tööd annaks. "Minu kohustus on seda hoida ärimudelina töös, sest haridusministeerium on öelnud, et viie aasta pärast mingit raha sinna juurde ei tule," lisab ta. Loog nägi, et alustavasse vabrikusse õnnestus saada projekte, kuid teised projekti partnerid ei olnud väga koostööaltid vabriku kasutamisel, mis oli projekti peaeesmärk.

Ta pöördus ühe Soome koostööpartneri poole sooviga tagastada grant kui avalik raha enne projekti algust. "Euroopa Komisjonist öeldi mulle otse, et minupoolne käitumine oli kõige eetilisem," sedastab ta. Tartu Ülikool otsustas seepeale eemaldada Loogi uude biovabrikusse mõeldud projekti juhtimisest.

Ülikool soovib projektiga jätkata ja ei soovi raha tagasi maksta. Rektori Toomas Asseri sõnul väljendas oma kõrvaleastumissoovi Loog ise kirjalikult. Asseri hinnangul on võimalik projektiga jätkata täpselt nii, nagu algselt plaaniti. Ta tõi välja, et Loog polnud otseselt projekti juht, kuid tal oli kaaskoordinaatori roll. "Selliste projektide juures on menetuslik õigus ühel inimesel ja ta on kirjalikult väljendanud, et ta ei soovi sellest osaleda ja seetõttu tema selline menetuslik õigus on sealt ka kõrvaldatud," selgitas rektor.

"Projekti juhi poolt ei ole ma saanud praegu teisiti mingit muud kinnitust, et see poleks teostatav või et sellel ei oleks mõtet. Sellest lähtudes me oleme soovinud, et see jätkuks. Niimoodi me oleme ka otsustanud ja teinud," sõnas rektor.

Haridus- ja teaduseksperdi Jaak Aaviksoo sõnul oleks selline rahastuse tagastamine erakordne. "Ma isegi ei tea, et niisuguses mahus ja tasemel oleks see Eestis varasemalt juhtunud. [...] Kõige ausam ja otsekohesem on rahastajaga püüda läbirääkida nendes tingimustes, millega kas siis projekti ümberprofileeritakse või lõpetatakse, kas siis osaliselt või täielikult," sõnas Aaviksoo.

Eesti teaduspilt on liiga juhuslik?

Eesti kõrgharidussüsteemi kohta leiab Mart Loog laiemalt, et 1990ndatel jäid strateegilised otsused tegemata. "Mõned riigid valisid rakendamiseks paar-kolm prioriteetala, aga meil tuli siin paras segadus nendest projektidest," meenutab ta. Loogi sõnul arendas iga teadlane, tema ise sealhulgas, Eestis alusuuringute valdkonda selle põhjal, mida ise juhtus välismaal järeldoktorantuuris õppima. "Arvasime, et siin tuleb uus Soome või Singapur, aga ajud voolasid ära. Keegi ei taha enam tagasi tulla, inimesed lähevad siiamaani ära," sõnab ta.

Teisalt näeb ta Ameerika Ühendriike vaadates, et alusteaduste buum on vahetunud inseneeria võidukäigu vastu. "Sa võid ju kogu universumi uurida ning kõik on nii-öelda fundamentaalselt huvitav, aga kusagil on rahapiirid," osutab ta. Eesti kontekstis viitab ta samuti Teaduste akadeemia uue presidendi Mart Saarma öeldule, kelle sõnul on Eesti majandus juba neli kvartalit käpuli. "Kaua me teeme siin sinitaevateadust? Oleme oma riigiga varsti pankrotis," ütleb ta.

Tema hinnangul oleks Eesti pigem pidanud investeerima aastakümnete eest Tallinna Tehnikaülikooli. "Siis ei oleks virinat töösturitelt, et insenere ei ole," leiab ta. Praegu koolitab Eesti aga Loogi sõnul liiga palju inimesi, kes lähevad ja jäävad tööle mõnesse Ameerika ravimifirmasse. "Andekad doktorandid lõpetavad Ameerikas. Nende lapsed räägivad inglise keeles. Lootsin, et nad tulevad tagasi, aga näen, et seda ei ole või on vähe," sõnab ta.