Maailmas tekib igal aastal umbes 92 miljonit tonni tekstiilijäätmeid. Taaskasutusse jõuab neist vaid väike osa. Nüüd leidsid Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased võimaluse, kuidas muuta vana puuvillane kangas uueks vahtmaterjaliks.

Rakendusliku materjaliteaduse professor Tarmo Tamme sõnul huvitab tema töörühma ennekõike tselluloos ehk puuvillased tekstiilijäägid. "Tselluloos on tegelikult üks väärmiselt väärtuslik polümeer. See on üks tugevamaid polümeere: see on looduslik, biolagunev ja sellele on võimalik leida rakendusi, kus me praegu kasutame nafta-maagaasipõhiseid materjale," ütleb ta.

Oma materjali valmistamisel kasutas töörühm lähteainena peamiselt puuvillast tekstiilijääke. Uut elu prooviti anda nii puuvillasele t-särgile kui ka teksapükstele.

Riided koosnevad aga enamasti mitmest kangatüübist ehk on lähteainena segamaterjal. "Kõige keerukam etapp ongi eraldada sünteetilised ja looduslikud kiud. Meie kasutame looduslike kiudude lahustamiseks joonseid vedelikke, mis on vedelad soolad," selgitab materjaliteaduse nooremteadur David Uslar.

Juba lahustatud tselluloosi saab seejärel keemiliselt muuta. Teadlased saavad anda valmivale materjalile uusi omadusi: näiteks muuta see vetthülgavaks. Sellist vahtu saaks kasutada nii ehituses kui ka pakendina.

Tamme sõnul lahendaks uus vahtmaterjal praegu keskkonda koormava penoplastimure. "Küllap olete näinud, kuidas tuulega mööda linna lendavad penoplastitükid, kuidas need mere ääres vedelevad ja jäävad sinna sajanditeks. Meie lootus on, et saame asendada penoplasti nii soojustuses kui ka pakendamises vähemalt mingil määral vahtmaterjalidega, mis on valmistatud tselluloosijääkidest," osutab ta.

Praeguseks on töörühm tõestanud, et niisuguse materjali valmistamine on võimalik. Järgmise sammuna uurivad nad koostöös Eesti Maaülikooliga, kas uus materjal laguneb mullas ja vees ära. Seejärel otsivad nad võimalusi, kuidas nende meetod võiks jõuda laiemasse kasutusse.

Töörühm kirjutab oma tulemustest ajakirjas Circular Economy and Sustainability.