1. Millal konteinerilaevandus alguse sai?

Autosid ja suuri laste oli laevadel veetud varemgi. Vaid konteinereid kandva laeva idee tuli legendi järgi aga Ameerikas tegutsenud maismaa kaubavedudega tegelenud Malcolm McLeanil, kui ta jälgis sadamas toimuvat pikaldast töömahukat protsessi, mille käigus esemed ja materjalid autodest laevadele kanti.

Tegudeni jõudis ta aastal 1956, kui vana tankeriga lisaks naftale ka 58 konteineritäit muud kaupa New Jerseyst Texasesse viis. Ehkki kaup oli hästi säilinud ja transpordikulud väiksemad kui maismaal kulgedes oleks olnud, võttis konteinerilaevanduse juurutamine aega.

Tööprotsesside ja kulude optimeerimiseks oli tarvis investeerida taristusse, ehk paluda suurtel sadamatel teha põhjalikke ümberehitusi. Samuti võttis aega konteinerite standardiseerimine ning autoehituses oli tarvis hakata konteinereid ja sõidukeid looma sääraselt, et neid oleks hõlbus kokku ja lahti ühendada, kirjutab Vikipeedia.

Õigupoolest olid juba mõned aastad varem Taanis ning Seattle'i ja Alaska vahel tööd alustanud ka spetsiaalselt konteinerite veoks kohaldatud laevad. Just McLeani firma näitas aga teed konteinerite laevadel teineteise otsa ladustamise tehnoloogia arendamisel, tänu millele tänapäeva konteinerilaevad nii suuri laadungeid vedada suudavad.

2. Kuidas konteinerite virnad paigal püsivad ega kuku laeva liikudes vette?

Tegelikult juhtub õnnetusi ikka ning merel jääb igal aastal kadunuks neljakohaline arv konteinereid.

Kui konteiner kukub suurema laeva kõrgemast virnast, on suurem oht, et ta kohe ka upub, kuna võib veega kokkupuutel kõva löögi saada ning kahjustuda sääraselt, et vesi sisse pääseb.

Kui aga kukkumisteekond on lühem, konteiner jääb terveks ning sisaldab juhtumisi pigem kergemat sorti kaupa, siis ei pruugigi see uppuda. On teada juhtum, kus üks konteiner hulpis 15 kuuga Kariibi merest Hispaania rannikule, toob välja Hellenic Shipping News.

Enamasti jõuavad aga konteinerilaevad siiski ühes tükis sihtkohta tänu sellele, et konteinerid on üksteise otsa tugevalt kinni haagitud. Mereakadeemia laevanduskeskuse juhataja Jarmo Kõsteri sõnul võib üksteise otsa laduda isegi kuni kümme konteinerit, mis on omavahel neljast nurgast ühendatud spetsiaalsete lukkudega (inglise keeles twistlock). "Alt kolmas kiht on omakorda kinnitatud laeva konstruktsioonide (teki) külge spetsiaalsete metallist varrastega ning kõige ülemine kiht võib olla samuti ühendatud omavahel üksteise kõrval olevate konteineritega," selgitab Kõster.

3. Miks laevad ümber ei vaju?

Konteinerilaevad ei vaju ümber samal põhjusel, miks teised suured laevad ümber ei vaju. Ehkki veepealne osa tundub suur ja raske, on vee alla jääv osa ehitatud sääraselt, et suudab jääda piisaval määral stabiilseks ning piisaval määral laintega kaasa liikuda.

Kõsteri sõnul võetakse konteinerite kaubaplaani koostamisel arvesse seda, et allpool oleksid raskemad konteinerid ja üleval kergemad: "See tagab laevadele parema stabiilsuse. Stabiilsus tagatakse ka ballastvee kasutamisega laeva põhja ja parda ballasttankides."

Reisilaevade puhul on reisijate heaolu esmatähtis, mistõttu võtmesõnaks ongi stabiilsus. Inimesed võivad enamasti rahulikult laeva tekil jalutada ja näiteks kohvikus istuda, ilma et peaksid väga sageli muretsema suure kõikumise tõttu üle parda kukkumise või mööda põrandat libiseva mööbli alla jäämise pärast.

Kaubalaevad püüavad aga suurte lainete mõju vähendada seeläbi, et vähendavad võimalusel stabiilsust ballasti vähendamisega ning liiguvad seeläbi oluliselt sujuvamalt lainetega kaasa, laeva rullumise amplituudi kiirus väheneb. Vajadusel vähendatakse ka laeva kiirust ning muudetakse võimalusel kursinurka lainete suhtes.

4. Kui pikk konteinerilaevade eluiga on?

Aktiivselt kasutuses konteinerilaevad on pigem noored. Aastal 2009 oli nende keskmine vanus kõigest pisut üle kümne aasta. Neile järgnesid teist tüüpi kaubalaevad ning tankerid. Viimastel aastatel on olnud uudiseid üha noorematest konteinerilaevadest, mis on määratud lammutamisele.

Kõsteri sõnul pilt siiski mustvalge pole, kuna palju sõltub sellest, missuguse mere peal alus sõidab: "Soojemates piirkondades ja piirkondades, kus on soolasem merevesi, on laevade eluiga lühem. Jahedamas ja magedamas merevees saab neid aga kauem ekspluateerida." Tema hinnangul võib tänapäeva konteinerilaevade keskmiseks elueaks lugeda pigem 20 aastat.

5. Kui palju Eestist konteinerilaevu läbi käib?

Hetkel ühtegi Eesti lipu all seilavat konteinerilaeva maailmameredes pole, kinnitab transpordiameti laevade järelevalve osakonna juhataja Kristjan Truu. Küll aga väisas Eestit mullu 150 puhtalt konteinerilaeva ning lisaks 181 alust, mis transpordivad nii konteinereid kui ka kaubaautosid.