"Hufu püramiidist pole leitud niivõrd suuri struktuure keskajast saati, kui kaliif Al-Ma'mun avastas püramiidi peamise sisestruktuuri. Tühimiku minimaalne pikkus on 30 meetrit ja läbimõõt võrreldav peasissekäigu galeriiga," tutvustas avastust Mehdi Tayoubi, Pariisis asuva HIP-i instituudi kaasasutaja. Tühimiku avastamiseks kasutatud tehnika lahutusvõime tõttu pole veel võimalik öelda, kas see on vaheseintega jagatud või on tegu ühe pika käiguga.

Tühimik asub vahetult peasissekäigu kohal, sellest umbes 15–17 meetrit kõrgemal. Teadlased ei tea veel, kas see on ühendatud mingil viisil eelmisel aastal püramiidi põhjapoolsest küljest leitud koridorikujulise tühimikuga. "Kui neid kunagi otseselt uurima hakatakse, tasuks algust teha just sealt, sest käigu ots ei asu püramiidi välispinnast väga kaugel," lisas Tayoubi. Igal juhul on vastleitud tühimiku otsene füüsiline uurimine hetkel võimatu.

Teadlane on kolleegidega eelmisel aastal tehtud leiule järgnenud meediakajastustest õppust võtnud. "Toona leitud tühimikku hakati mitmel pool kutsuma kohe salajaseks kambriks. Tõtt öelda ei oska me aga veel öelda, mis seal täpselt on. Teame lihtsalt, et seal on palju tühja ruumi," rõhutas Tayoubi. Leitud tühimik asub täpselt peagalerii kohal. Autor: HIP-i instituut

Mõned egüptoloogid kahtlustavad, et töölised kasutasid käiku peagalerii konstrueerimiseks või loodeti sellega vähendada sellega selle lae massi. Teadlased märkisid, et püramiidi sisemusse jääb nende ehitamisel mitmeid väiksemaid augukesi. Kõik kasutatud kivid pole ühetaolised. Taoliste õõnsuste suurus on aga tüüpiliselt leitud tühimikust oluliselt väiksem.

"Püramiidi siseehituse parem tundmine aitab meil mõista, kuidas püramiidid ja Hufu püramiid ehitati. Uue tühimiku leidmine võiks anda meile infot püramiidi erinevate ehitusetappide kohta," märkis ajakirjas Nature ilmunud uurimuse kaasautor Kairo ülikooli kivimehaanika professor Hany Helal. Kuid selleks tuleb täpsustada esmalt tühimiku mõõtmeid ja kaldenurka.

Töörühma liikmed rõhutasid, et nende seas pole ühtegi egüptoloogi. Ühte või teist teooriat eelistavate erialateadlaste kaasamine võiks viia kallutatud tulemusteni: "me saame vaid kindlalt öelda, et see tühimik on olemas".

Kosmiline abikäsi
Sisestruktuur avastati tänu kosmilistele kiirtele, kaugelt avakosmosest lähtuvatele energeetilistele osakestevoogudele. Maa atmosfääri moodustavate õhumolekulidega põrkudes tekitavad need laetud osakeste saju. Muu hulgas tekivad lühikese elueaga elektronidele sarnanevad, kuid nendest raskemad müüonid. Suure energiaga osakesed suudavad läbistada isegi pakse kiviseinu.Tühimiku pildile püüdmiseks kasutati muu hulgas emulsioonkilesid. Autor: HIP-i instituut

Püramiidi seinte spetsiaalse kilega katmisel on seetõttu võimalik märgata nendes leiduvad tühimikke ja väiksema tihedusega ruumipiirkondi. Müoonid jätavad kilele jälje sarnaselt sellele, nagu teevad seda filmilinti tabavad valgusosakesed. Müüonite kasutamisel tuleb oodata paar kuud.

Töörühmad kasutasid müüonite registreerimiseks ka kahte eri tüüpi elektroonilisi mõõteseadmeid. Tühimik püüti pildile iga meetodiga. Seega pole põhjust tulemuste õigsuses kahelda.

Kaugemas tulevikus loodab Tayoub kolleegidega luua Khufu püramiidist leitud tühimike uurimiseks tillukese lendava roboti. Kambrisse jõudmiseks tuleks sellisel juhul puurida paari sentimeetrise läbimõõduga tunnel. "Me ei saa ega taha püramiidide välisseinu lihtsalt püssirohuga õhku lasta, nagu oli tavaks 19. sajandil," sõnas teadlane. Selle ja teiste tehnoloogiate küpseks saamiseni jääb aga müoonograafia parimaks tehnikaks, millega püramiidide saladustele valgust heita.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.Tühimiku pildile püüdmiseks kasutati ka müoonteleskoopi. Autor: HIP-i instituut