Muumiapalsam on püramiididest oluliselt vanem ({{commentsTotal}})

Üks sidemetest eraldatud vaigutükikestest.
Üks sidemetest eraldatud vaigutükikestest. Autor/allikas: Jana Jones et al./PLOS ONE

Rohkem kui 6000 aasta vanuste mähiste keemiline analüüs näitab, et surnukehade säilimist soodustavat palsamit kasutati Vana-Egiptuses juba vähemalt 4200 aastat e.m.a. Koostisosade geograafiline päritolu vihjab aga, et kaubavahetus oli juba toona täies hoos.

Egüptoloogid on seniste arheoloogiliste leidude alusel olnud üksmeelel, et surnute mumifitseerimine ei alanud enne Vana-Kuningriiki, millele pandi alus umbes 2650 aastat e.m.a, mil protseduuri kõrgaeg saabus rohkem kui pooltuhat aastat hiljem. Enne seda aitas tunnustatud hüpoteesi kohaselt surnukehi säilitada kuum kõrbeliiv.

Suhteliselt hiljuti on aga täpsemate dateerimismeetoditega kinnitust, et muistsed egiptlased mähkisid oma langenud sugulasi sidemetesse juba vähemalt 1500 aastat varem. Hoolimata sellest, et toona piirduti harilikult vaid käte ja peaga. Suurbritannias asuva Yorki ja Austraalias asuva Macquarie'i ülikooli teadlased otsustasid täpsemalt uurida, kas sidemetelt võib leida jälgi ka hilisemalt tuntud säilitusvahenditest. Viimase tarbeks võtsid nad appi nii gaaskromotograaf-massispektromeetrita kui soojusliku desorbtsioon-pürolüüsi.

Keemilise koostise alusel suutsid nad muu hulgas eristada loomarasva, männivaiku, looduslikku petrooleumi ja lenduvaid taimeekstrakte. Rasvaine pärines merepõhjas kasvavatelt käsnadelt. Tõenäoliselt jäi egiptlastele silma loomade harukordne taastumisvõime, millest oleks mütoloogiat arvestades võinud kasu tõusta ka inimsurnutele. Männivaik pärines aga rohkem kui 1000 kilomeetri kaugusel asuvast Anatooliast ehk tänapäevase Türgi aladelt. Leid vihjab, et vaatamata pastoraalsele eluviisile olid toonased egiptlased kaugemaid kaubandussidemeid sõlminud juba toona.

Teise olulisema tähelepanekuna märgib töörühm, et tegu oli suuresti katsetuste perioodiga. Palsami koostis polnud erinevate matuste puhul kunagi samane. Samuti võis märgata, kuidas egiptlased palsami koostisosadena järjest enam maismaal kohatavaid komponente, mis annab tunnistust järjest enam Niiluse jõele ja selle viljakale orule keskendumisest.

Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: PLOS ONE



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: