Gebel el-Silsila kivimurrust hangiti ehitusmaterjali 1493–1401 e.m.a. Vana-Egiptust valitsesid toona 18. dünastia vaaraod nagu Thutmose II ja Amenhotep II. Alates 2015. aastast on leitud kivimurru lähistel asuvast asulast peaaegu 70 hauda.

Möödunud nädala lõpus teatas Egiptuse muististe nõukogu veel nelja inimese säilmete leidmisest. Seekord on tegu lastega. Piirkonnas väljakaevamisi tegevate Rootsis asuva Lundi ülikooli arheoloogide Maria Nilssoni ja John Wardi sõnul oli neist igaüks eriilmeline.

Kõige paremas seisukorras olid 6–9 aasta vanuselt surnud lapse säilmed, kes maeti mudaga suletud puitsarkofaagi. Muu hulgas leidsid Nilsson ja Ward lapse randmete ümbert neli sõnnikumardikakujulist käevõru, pronksist habemeajamisnoa ning õnnelikkust ja head õnne sümboliseeriva amuleti. Samuti pandi lapsele hauatagusesse ellu kaasa õlle- ja veinianumaid, taldrikuid ja kausse.

Ühe 5–8aastaselt surnud lapse hauapanused olid tagasihoidlikumad. Hauast leiti kolm käevõru ja üks keraamiline nõu. Tema eakaaslane maeti aga vähemalt näiliselt ilma erilise hooleta, surnukeha katmiseks kasutati kivimurru ülejääke. Arheoloogid leidsid surnukehalt raske haiguse põdemisele viitavaid märke.

Viimaks jäid Wardile ja Nilssonile silma linariidesse mähitud 2–3 aasta vanuse väikelapse surnukeha. Kiviorba langetatud säilmeid kattis tõenäoliselt puitkirstu lagunemisel tekkinud orgaaniline aine. Esialgsel vaatlustel ei leitud ei selget surmapõhjust ega surnukehaga seostatavaid hauapanuseid.

Arheoloogid tõid haudade mitmekesisuse põhjal välja, et Gebel el-Silsila töölisasulas näis eksisteerivat selge sotsiaalne või vähemalt majanduslik hierarhia. Keegi hoolitses, et iga laps saaks just talle kohase matuse. Paar loodab, et täiendavate leidude selgub ka see, miks võis näha piirkonnas taolist ebavõrdsust.

Ward ja Nilsson kirjeldavad kolleegidega ka mitme varem kirjeldamata krüpti ja matmiskambri leidmisest. Tõsi, neist suurem osa oli hauaröövlite poolt juba rüüstatud. Möödunud aastal avastas sama töörühm kokku 42 hauda.