1909. aastal esines Georg Lurich Kaukaasias, kus mehe jõunumbreid oli vaatamas ka Buhhaara emiir, kes lasi kohale tuua kaks oma tugevat kaamelit. Loomad pidid lahti vedama Lurichi rinnale asetatud käed, ent ka nendest käis mehe jõud üle.

Lurichi tugevusest vaimustuses olnud emiir kinkis mõlemad kaamelid Lurichile ja loomad saabusid Eestisse 1909. aasta 23. juulil. Tallinnasse jõudes viidi kõrbeloomad esmalt Roosikrantsi tänaval asunud talli.

Kui Lurich oli kaamelid kodukülas Velisel elanud sugulasele Ants Lurichile kinkinud, hakkasid loomad elama Kaarma kõrtsihoone kuuris. Väidetavalt võis kaameleid kogu aeg Lurichi kodupõldudel Velisel koos hobuste ja veistega söömas näha.

Ants Lurich käis laatadel kaameleid kui imeloomi inimestele näitamas ja teenis sellega raha. Vahel käis ka Georg Lurich ise oma kaamelitega mööda Eestit ringi.

Kohtumist Lurichi kaamelitega Väike-Maarjas on meenutanud Alma Imakaevu.

Tema mälestuste kohaselt oli üks Lurichi kaamel kaheküüruline ja teine üheküüruline. Lurich oli noorele tüdrukule pakkunud võimalust ta kaheküürulise kaameli selga istuda. Sellega oli tüdruk ka kohe nõus olnud. Paraku hirmutas aga Alma naabripoiss Kostja tüdruku ära, öeldes, et kaamel võib ta oma kahe küüru vahel puruks pigistada. Seepeale pages Alma kaamelite juurest ära ja Lurichi pakutud võimalus jäigi tal kasutamata.

Eesti kliima ei osutunud kõrbelaevade jaoks paraku sobivaks ja talve saabudes loomad surid. Üks kaamel maeti maha, teine viidi metsa rebastele söögiks.

Ent Lurichi kaamelite lugu sellega ei lõppenud. 1933. aasta oktoobri lõpus kirjutas ajaleht Lääne Teataja, et Velisel, kus Lurichi kaamelid surnud olid, oli käinud Saaremaa jõumees Aleksander Sannik. Mees oli ette võtnud kaevamistöö, et üles leida ja endale saada mahamaetud kaameli luud.

Mitu päeva kestnud kaevamistööde järel luud ka leiti ja Sannik võttis need endaga kaasa. Mees tahtis luud kokku panna ja kaameli skeletti oma isiklikus muuseumisse Saaremaal näitama hakata. Paraku pole teda, kuhu kaameli luud lõpuks said.

Video on osa Tartu Ülikooli ajalooringi tudengite Minevikuminutite videosarjast.