Video: kuidas eestlased 19. sajandil koolis käisid?
Igal aastal 1. septembril alustavad tuhanded lapsed oma kooliteed. Paljude jaoks kujuneb sellest vähemalt 12-aastane kohustus, paljudele elukestev õpe. Kuidas aga meie esivanemad 19. sajandil koolis käisid?
Sellest kuuleb Tartu Ülikooli ajalooringi tudengite Minevikuminutite videosarjas:
1819. aasta talurahva seaduse järel jagunesid Liivimaa lapsed kodu- ja koolilasteks. Kes kodus olid lugema õppinud ja katekismusetekstid pähe jätnud, need koolis käima ei pidanud. Kes koduõpetust ei saanud pidid aga 10. novembrist 10. märtsini koolis käima.
Koolis eriti käia ei tahetud kuna selleaegset kooli nähti karistuskoolina. Mõned vanemad õpetasid oma võsukesed kodus lugema, et nad pääseks külakoolist.
Kooli nimetati ka trahvikooliks, sest lapsi sunniti koolis käima trahviraha ähvardusel. Iga puudutud päeva eest pidi maksma 5 kopikat.
Sajandi teisel poolel juhtus ka seda, et vanemad pandi laste puudumiste pärast aresti. Näiteks leiame vanast Kuksema valla "koli-ramatust" märkuse: "Eva Vebel seisab puuris 24 tundi selle eest, et tal 80 kopikat poja eest trahviraha maksta on ja mõtleb seal järele, et ta teine kord oma lapse varemalt lugema õpetab."
Tänapäeval laste puudumise eest puuris ei pea istuma, aga hooletule vanemale trahvi tehakse aeg-ajalt ikka.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool