Iseseisva Eesti Vabariigi suurim relvahange oli allveelaevade eritellimus Inglismaalt, millele pandi alus 1934. aastal ehituslepingu sõlmimisega.

Tehniliselt, hinnalt ja maksutingimustelt sobivaimaks osutus Suurbritannia firma Vickers-Armstrongs'i projekt. Juba 1935. aasta alguses saabus allveelaevade ehitust vaatlema Eesti järelvalvekomisjon, kes tegi sadu ekspertiise ja katsetusi, et veenduda kasutatavate materjalide kvaliteedis. Samuti andis ehitusel kohalolek võimaluse uut tehnikat tundma õppida.

Allveelaevade pidulik vettelaskmine toimus 7. juulil 1936. aastal Barrow-in-Furnessis. Sealsel tehasehoonel lehvisid Eesti lipud. Ka valminud laevad Lembit ja Kalev olid kaunistatud sinimustvalgega.

Lembitu ristiemaks oli Eesti Londoni saadiku August Schmidt`i abikaasa Alice Schmidt, kes hoova tõmbamisega laeva vabastas ning samal ajal lausus: "Annan sulle nimeks Lembit. Õnnelik ja edurikas olgu sinu tegevus. Õnnistagu Jumal kõiki, kes sinul teenivad."

Samasuguste toimingute ja sõnade saatel õnnistas Eesti kaptenleitnanti ja allveelaevade ehituse üle järelvalvet pidanud komisjoni esimehe Friedrich Strobeli abikaasa sisse ka allveelaeva Kalevi.

Pärast vettelaskmist ujusid Eesti lippude all olevad allveelaevad tehase dokki, kus jätkati keeruka seadmestiku paigaldamise ja teiste keresiseste töödega.

Kalevi ja Lembitu tarvis hangiti moodne relvastus: varustuses olid torpeedod, miinid ja õhukaitse suurtükid. Samuti kuulus varustuse hulka uusim vaatlus- ja sidepidamistehnika.

Erilist rõhku pandi laevade puhul meeskonna elamistingimustele, et võimaldada allveelaevadel ka alalisest tugikohast kaugemal iseseisvalt tegutseda. Laevadele lisati ka uusimad päästevahendid, et hoida kõrgel meeskonna moraali.

Ristimisest osavõtjad kutsuti seejärel vabriku juhatuse poolt söögilauda. Laevatehase juht Charles Craven pidas kõne, milles avaldas tänu Eesti valitsusele usalduse eest anda väärtuslike allveelaevade ehitamine just Vickers-Armstrongi tehasele. Craven andis üle mälestuskingitused laevade ristiemadele.

Eesti esinduse poolt avaldas tehasele ja selle juhtidele tänu Londoni saadik August Schmidt, kes rõhutas oma kõnes häid suhteid Eesti ja Inglismaa vahel, mis on kestnud alates Eesti Vabadussõjast.

Allveelaevad alustasid koduteed Eesti suunas 1937. aastal – Kalev 25. mail ja Lembitu 2. Juulil. Laevad jõudsid kohale vastavalt 1. juunil ja 9. juulil.

Praegu on võimalik Lembitut külastada Tallinnas Lennusadamas.

Video on osa Tartu Ülikooli ajalooringi tudengite Minevikuminutite videosarjast.