Olles võitnud vene vägesid Narva lahingus asus rootsi jalavägi talvekorterisse Ida-Eestis Laiusel ja Tartu ümbruskonnas. Ratsavägi asus hajutatuna kaugemale lõunasse, sh Otepää ja Sangaste piirkonda.

Talvekorterisse asumisega vaheldus sõjapidamine poliitikahooajaga.

19. detsembril jõudis kuningas saatjaskonnaga Laiusele ning sellest sai järgmiseks pooleks aastaks Karl XII eluase. Seega oli Laiuse tollase suurriigi Rootsi keskpunktiks.

Asukoha valiku kasuks rääkis suurte teede lähedus, tänu millele sai ühendust pidada teiste Eesti linnadega. Samuti polnud sõda piirkonda tõsiselt laastanud. See andis lootust paremale ülalpidamisele, sest näljase sõjaväega polnud lahingus suurt peale hakata. Karl XII peatuspaigaks Laiusel sai pooleldi lagunenud orduloss.

Kuna Laiusele jõuti enne jõule, siis alustati kohe ettevalmistustega pühadeks. Noore kuninga viibimist Laiusel ilmestasidki just mitmed meelelahutused.

Talvekuudel veedeti jahil käies. Ühel hilisõhtul jahilt naastes tehti meelega nii suurt lärmi, et õukondlased arvasid end venelaste kallaletungi ohvreiks langenud olevat. Segaduses õukonnajutlustaja härra Nils Rabenius haaras enesekaitseks praevarda järele, kuna tema püstolid olid paranduses.

1701. aasta 28. jaanuaril tähistati pidulikult kuninga nimepäeva ja õhtu naelaks kujunes kindralmajor Magnus Stenbocki komponeeritud ooper. Teiste seas astusid selles üles kohalikud kaunitarid, kes olid pruutideks riietatud, ja kahest torupillimängijast saadetud kubjas. Kupja ettekantud laulu esimene värss kõlas nii: "Ei mina moista mit ei mut kun somakele."

Märtsis ühendati meelelahutus suure õppusega, milleks oli "lumesõda." Lisaks mängulisusele prooviti järele sõjalisi harjutusi ning ehitati lumekindlus kõigi fortifikatsioonireeglite kohaselt. Võitlus kujunes nii ägedaks, et lisaks hulgale vigastatuile oli isegi hukkunuid.

Karl XII lahkus Laiuse talvekorterist mai viimastel päevadel, olles just siin otsustanud Rootsi riigi järgmise sammu Põhjasõjas.

Alates 2003. aastast taastasid Tartu ülikooli ajalootudengid Laiusel lumesõja traditsiooni ning korraldasid sellist üritust järgemööda mitmel aastal. Lumesõda viidi läbi leebemas vormis, nii et keegi osalejaist viga ei saaks.

Video on avaldatud Tartu Ülikooli ajalooringi tudengite "Minevikuminutite" sarjas.