Vabadussõja algus oli täis meeleheidet ja pettumusi. Kuid uudne demokraatlik riigikord oli tuntav ka Rahvaväes. Ereda näitena sobib muutunud olusid kirjeldama kindralmajor Ernst Põdder, kes oli alanud Vabadussõjas üks populaarsemaid väejuhte. Ta oli sõna tõsises mõttes rahvakindral.

Põdder oli oma varasema pikaajalise sõjaväelase karjääri tõttu osav juht ja samas oma käitumises lihtne ja rahvalik. Suurele tuntusele aitas kaasa tema omapärane huumorimeel. Teda peeti heaks inimeste tundjaks ja tema oskust sõdureid õigel ajal ning julgelt tegutsema panna hinnati kõrgelt. Oma hüüdnime "Vana Õkva" sai ta seetõttu, et kasutas liiga sagedasti sõna "otse" võru murrakus.

Kindral Põdderist on Vabadussõja päevilt palju lõbusaid lookesi.

Kord Landeswehri sõja ajal pidasid väejuhid Võnnus lageda taeva all nõu. Keset nõupidamist pistis keegi lihtne reamees enda pea väejuhtide vahele ja kuulas pealt nende arutelu. Põdder märkas sõdurit ja küsis, mis tema sellest loost arvab. Sõdur kostis, et tema soovib üksnes enda suitsule tuld. Põdder andiski sõdurile tuld ja tema lahkudes nõupidamine jätkus nagu midagi polekski juhtunud.

Ka Rootsi vabatahtlikuna Vabadussõjas võidelnud Einar Lundborg on meenutanud oma kohtumist kindral Põdderiga. Ta on öelnud, et oma suurte "laternasüütaja" vurrudega ja tumedate prillidega oli võimatu kindralit kellegi teisega sassi ajada.

Lundborg pidas Põdderit parimaks Eesti sõjaväe strateegiks ja kartmatuks rindeohvitseriks ning vastloodud Rahvaväge tõeliselt demokraatlikuks.

Kindral Põdder oli ka Võidupüha traditsiooni algataja.

23. juunil 1919. aastal andis ta järgmise päevakäsu: "Saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud."

Video ilmus Tartu Ülikooli ajalooringi tudengite Minevikuminutite sarjas.