Mees, tänu kellele tähistame täna rahvusülikooli 99. sünnipäeva ({{commentsTotal}})

Foto: Ekraanitõmmis

Täna 99 aastat tagasi, 1919. aasta 1. detsembril toimus aktus, millega avati ametlikult emakeelne Tartu Ülikool.

Rahvusülikooli rajamisel oli suur roll kuraator Peeter Põllul, kes oli sellesse ametisse asudes 40-aastane.

Enne seda oli Põld olnud tähtis tegelane eestikeelse hariduse edendamisel. Ta oli esimese eestikeelse gümnaasiumi (praegune Miina Härma Gümnaasium) juhataja, Eesti Maavalitsuse rahvahariduse osakonna juhataja ja Eesti Vabariigi esimene haridusminister.

Kui 1919. aasta märtsis moodustati ülikooli uuesti avamise eeltööde komisjon, sai Põld selle esimeheks. See ei olnud talle kerge amet, sest nagu ta ise on rääkinud, olid ülikool ja selle sisemine kord talle tundmatud. Tema ees kuhjus palju lahendamist vajavaid probleeme, muu hulgas oli puudus eestlastest õppejõududest.

Põllu poole pöörduti ka küsimustega, mis tekitasid temas kimbatust. Ülikooli kantseleis töötanud Karl Laagus on meenutanud, kuidas ta Põldu sellistes olukordades aitas.

Kuna otse küsijate ees nõu pidada ei saanud, leppisid mehed kokku omavahelise märguande, juhuks kui Põllul oli mõnes küsimuses Laaguse nõu vaja. Vähemalt algul aitas selline signaliseerimine Põllu hädast välja. Kahjuks pole teada, kas nelja silma all nõupidamise tarvis eemalduti seltskonnast sõnalise või käelise märguande peale.

Sama aasta juulis loodi ülikooli avamise komisjoni asemele ülikooli ajutine nõukogu, mille tähtsamaks ülesandeks sai ülikooliseaduse väljatöötamine. Ajutise nõukogu koosseisu kuulusid koos Põlluga ajutised teaduskondade dekaanid. Pärast ametisse kinnitamist asusid nad tegutsema ülikooli valitsusena.

Põld kohanes uute ja varem tundmatute ülesannetega kiiresti. Laaguse sõnul oli ta sirgjooneline, õiglane ja entusiastlik inimene, kellega oli hea koos töötada. Ta oli delikaatne ja viisakas ning sobis suurepäraselt talle usaldatud ülesannet täitma.

Ülikooli avamisel pidas Peeter Põld peokõne, milles andis ülevaate ülikooli taasorganiseerimise käigust ja rõhutas selle tähtsust eesti kultuuri arendamisel. Ülikool oli nüüdsest eestikeelne ja Põld pidas emakeelset haridust väga tähtsaks.

Meenutagem, et samal ajal kestis vabadussõda ja noor Eesti riik oli alles jalgu alla saamas. Ilma sellise inimeseta nagu Peeter Põld oleks rahvusülikooli loomine nii keerulistes oludes olnud võimatu, leiavad Tartu Ülikooli ajalooringi üliõpilased.

Video on avaldatud Tartu Ülikooli ajalooringi tudengite "Minevikuminutite" sarjas.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: