Kuidas sündis traditsioon jõuluõhtul Julius Kuperjanovi hauda külastada?
Julius Kuperjanov oli Eesti väejuht ja Vabadussõja kangelane. Ta oli tuntud oma julguse ja partisaniliikumise poolest vaenlase tagalas.
Kuperjanov sai surmavalt haavata Paju lahingus ning maeti 6. veebruaril 1919. aastal Tartusse Raadi kalmistule.
Kuperjanovi haual käidi juba 1950ndatel, kui seda väisas ka vabadusvõitleja Enn Tarto. Külastada Kuperjanovi hauda jõulude ajal ja panna sinna küünlaid, sai Tartu üliõpilaste seas traditsiooniks 1980-ndatel.
Kõige tuntum juhtum puudutab praegust Euroopa Parlamendi saadikut Indrek Tarandit. 24. detsembril 1982. aastal kandsid Tarand ja tema kursusekaaslased Kuperjanovi hauda külastades Tartu Riikliku Ülikooli tekleid. KGB kutsus tudengid surnuaia taha bussi, kus vestles nendega ja lasi seejärel minema.
Tarand on kirjeldanud seda haual käimist värvikalt: "Aga ilus õhtu oli, selline lumine. Vaikne, hästi palju rahvast, hästi palju küünlaid ja hästi palju tšekiste. Neid oli kohe igal kujul, kaktuse, kadaka ja ma ei tea millena."
Teole järgnes aga ka valus tagajärg, sest järgmise aasta 4. jaanuaril visati Tarand koos kahe kaaslasega ülikoolist välja.
Praegune meediaärimees Hans H. Luik, kes samuti samal õhtul rahvariietes hauale käis, pääses eksmatrikuleerimisest napilt.
Noorpõlve kannad elu lõpuni kaasas – sellest ajendatuna pani Tarand oma pojale nimeks Julius.
Kummalisel kombel sai Kuperjanovi hauast ja selle külastamisest Nõukogude okupatsiooniajal protestisümbol kehtiva riigivõimu vastu. Paljud haual käijad ei teadnudki täpselt, kes see Kuperjanov on, kuid peamine oli see, et võimudele saaks näidata, et eestlased pole alistanud võõrvõimu okupatsioonile.
Video on avaldatud Tartu Ülikooli ajalooringi tudengite "Minevikuminutite" sarjas.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool