Sündmus, mis kestis võib-olla vähem kui pool tundi, läks ajalukku Mahtra sõjana ja sada aastat hiljem tähistati seda Nõukogude Eestis suurejooneliselt.

Tartu Ülikooli ajalooringi tudengid selgitavad Minevikuminutite videosarjas, et Mahtra ülestõusu käsitlemine klassivõitlusena, mille üheks eesmärgiks olevat rõhujate klassi kukutamine, sobis kommunistlikusse ideoloogiasse suurepäraselt.

Mahtra sõja tähistamine

Mahtra sõjalt hakati unustuseloori kergitama alles 40 aastat hiljem, kui tegeldi osalenute mälestuste kogumisega. Pildile saadi isegi kaks ülestõusus osalenud talupoega.

Suuremad tähistamised toimusid nii 75. aastapäeva puhul (1933), mil avati Mahtra sõja ausammas ja kus esines kõnega ka Eduard Vilde, kui ka 90. aastapäeva puhul (1948), mil Juuru keskkoolis avati muuseuminurk.

Võimsaim oli aga 100. aastapäev (1958), mille jaoks alustati ettevalmistusi juba eelneva aasta oktoobris. Riiklikud institutsioonid korraldasid 19. sajandi talurahvarahutustele pühendatud näituseid; ajaloolased, kelle hulgas Helmut Piirimäe ja Juhan Kahk, koostasid 1858. aasta rahutuste kohta kogumiku. Samal ajal anti välja ka Vilde "Mahtra sõja" illustreeritud uustrükk ning teemat kajastati laialdaselt meedias.

Kaasati heliloojad, kunstnikud, luuletajad. 1958. aastast on pärit ka Evald Okase kuulsaim ajaloomaal. Samuti tehti Mahtra aladel arvukalt ehitus- ja korrastustöid. Ikka selleks, et pidustustel kõik viks ja viisakas välja näeks.

Pühapäeval, 22. juunil koguneti üle Eesti Mahtrasse. Külalisi tuli ka Soomest, Valgevenest, Lätist ja teistest Nõukogude Liidu vabariikidest. Pidu kajastanud Rahva Hääle ajakirjaniku hinnangul oli kohal kümneid tuhandeid inimesi. Kogu Juuru kant oli kaunistatud lippude ja loosungitega ning uues rahvamajas avati muuseumituba.

Pidustuste esimeses pooles toimus uhke kontsert, kus lisaks teistele kanti ette Veljo Tormise, Villem Kapi ja Gustav Ernesaksa selleks puhuks loodud teosed. Esinesid nii kohalikud kollektiivid kui ka Tallinnast tulnud koorid, samuti Soome-NSV Liidu Sõprusühingu segakoor.

Õhtu haripunkt oli vabaõhuetendus "Mahtra sõda", mille oli Eduard Vilde romaani põhjal dramatiseerinud Paul Rummo. Hiljem kogunesid Mahtra sõjameeste mälestussamba juurde etenduses osalenud mehed auvalvesse ja rahvarõivais tütarlapsed asetasid sambale lillevaniku.

1958. aastal oli talurahvarahutuste teema nõukogude võimule sobilik, kuid sama oluline oli ajaloo mäletamine ka rahvale endale ning pidustused jäid neis osalenutele kindlasti pikaks ajaks eredalt meelde.

Mahtra ülestõusu aastapäevi on hiljemgi suurelt tähistatud, nii vabaõhuetenduste, erinevate konverentside kui ka kirjandikonkurssidega kooliõpilastele.