Vastupidiselt tänasele oli Eesti Vabariigis alkoholimanustamine võrreldes teiste riikidega pigem tagasihoidlik, tõdeb Jaan-Kristjan Unt Tartu Ülikooli ajalooringist.

Siinkohal oli suur roll karskusliikumisel, mida juhtis Eesti Kaskusliit. Selle kõrval tegutsesid veel Naiste Karskusliit, Eesti Noorsoo Karskusliit, Kirikuõpetajate Karskusetoetajate Liit ja Kristlik Karskusliit. Eesti Karskusliidul oli üle Eesti üle 60 kohaliku osakonna umbes 3000 liikmega. Liikumisel olid suured teened noore Eesti Vabariigi tutvustamisel välismaailmale.

22. juulil 1926. aastal algas Tartus XVIII Ülemaailme Karskuskongress. Samal ajal toimusid siin ka XII Põhjamaade Karskuskongress ning III Ülemaailmne Üliõpilaste Kristlik Karskuskongress. Kongresside toimumine Tartus võimaldas noort Eesti Vabariiki tutvustada rahvusvahelisel areenil.

"/.../ üleilmse karskuskongressi korraldamise ettepanek on Eestile suurim usaldusavaldus, mida rahvusvaheliselt võib teha. Sellega tunnistatakse, et Eestile võib usaldada kogu inimkonna kõrgemate püüete edendamist juhtival kohal," seisis 22. juuli Postimehes Villem Ernitsa üleilmse kongressi avamispäeva puhul kirjutatud artiklis.

Need Tartus peetud kongressid olid teatavas mõttes Eesti karskusliikumise välise aupaiste tipp.

Ajakirjandus oli karskusküsimuses lojaalne ja toetav. Postimees kajastas nädala jooksul kogu kongressi põhjalikult. Ajaleht tervitas Põhjamaade kongressi külastajaid ülevoolavalt nii soome, rootsi, taani kui ka läti keeles: "Olge terwitatud Eesti pinnal, kallid hõimuwelled Põhjast, liitlased Lõunast ja sõbrad kaunimast Skandinaawiast!"

Kokku külastas kongressi lisaks eestlastest osavõtjatele 254 esindajat 25-st riigist. Kongressi viimasel päeval, 29. juulil külastas Tartus ka 34-liikmeline delegatsioon Ungari parlamendist.

Kongressi juhatas Eesti esimene haridusminister ja tolleaegne Tartu Ülikooli prorektor Peeter Põld. 

Üliõpilaste kongressil viibisid esindajad USA-st, Saksamaalt, Šveitsist, Ungarist, Austriast, Jugoslaaviast, Poolast,  Norrast, Rootsist, Soomest, Lätist ja Leedust. Eesti üliõpilane Kusta Laja valiti Ülemaailmse Üliõpilaste Karskusliidu juhatuse abiesimeheks.

XVIII Ülemaailmne Karskuskongress lõppes mitmete otsustega alkoholi vastu võitlemise meetmete osas. Ühtlasi võeti vastu ka resolutsioon tutvustada alkoholist põhjustatud kahjusid kõikide maade ülikoolides, tehnilistes ja muudes kõrgemates õppeasutustes ning juhtida alkoholiküsimustele rohkem tähelepanu.

Edukalt läbi viidud rahvusvaheline kongress Tartus tekitas aga liikumise juhtide seas teatud karskuse ortodoksia. Liikumine loobus alkoholi müügist saadud kasumite vastu võtmisest liikumise arendamiseks, kuna see raha oli alkoholiga seotud. Nimetatud summadest loobumine ja lootmine riikliku korrapärase rahastamise peale andis hästi organiseeritud liikumisele suure hoobi.

Video on osa Tartu Ülikooli ajalooringi tudengite Minevikuminutite videosarjast.