Muumiaid uurinud teadusgruppi kuulusid enam kui 20 teadlast: Tartu ülikooli arheoloogid ja keemikud, Eesti Biokeskuse teadlased ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdid. Lisaks liitus projekti käigus muumiate uurimisele pühendunud antropoloog Dario Piombino-Mascali Vilniuse ülikoolist. Muuhulgas toimus muumiate täpne dateerimine, uuriti mida nad sõid, milliseid riideid kandsid ning kas neil oli mingeid haiguseid.

Muumiaid uurinud töögrupp. Autor: Erakogu.

18.50 Lõpuaplaus oli kõrvulukustav.

18.40 Arheoloog Ragnar Saage tegi muumiatest 3D mudelid, dokumenteerimaks hetkeseisu. Ühe 3D mudeli tarbeks sai tehtud ligi 200 fotot.

18.28 Riina Rammo ja Pilleriin Peets (TÜ arheoloogia ja keemia) - tekstiilide uuringud kinnitasid, et tekstiilid olid ajastutruud ning tegu ei ole 19. sajandi võltsingutega, mida tehti selleks, et turistidele müüa. Tekstiilid on hästi säilinud, kasutatud on tüüpilisi ribasid, millele on maalitud surmaga seotud sümboolikat. Kõik kangad olid tehtud linakiust (mis sobib ajastu kultuuriga, sest hauda võis kaasa panna vaid taimsest kiust kangaid - loomne oli ebapuhas). Huvitav ja ootamatu oli info, mis saadi linakiu töötlemise kohta: eestlased teadupärast leotasid lina vees, millele järgnes puhastamine ja ketramine, kuid Egiptuses lina vees ei leotatud, vaid eraldati varre küljest linakiudude kimpe ribadena, nii et linakiud püsisid koos (meetod tekkis 5000 a eKr ja oli mumifitseerimise hetkeks nö vanamoodne kanga tootmise viis). See on oluliselt töömahukam protsess kui meil Eestis oli.

18.15 Ester Oras, Signe Vahur ning Anu Teearu (TÜ keemia instituut) vaatasid mumifitseerimisel kasutatud palsameid ja tegid keemilisi analüüse. Muumiate juures leiti nii taimseid õlisid kui ka loomseid rasvu. Muuhulgas leiti naatriumsulfaati, mida omal ajal kasutatigi keha surmajärgseks kuivatamiseks. Väikese poisi juustest leiti süsivesinikke, juuksed olid sätitud - mis on kas kummiaraabik, mesi või henna.

Palsameerimissegu analüüsil tuvastasid teadlased hulgaliselt aromaatseid molekule, taimseid õlisid, vaha (suuremal poisil) ning okaspuu vaikusid. Huvitav on, et seedrit ega mändi sealses piirkonnas looduslikult ei esine, seega pidid need ained olema kaugemalt imporditud. Samas, koera palsameeritud ei oldud, mis on seda imekspandavam, et koer oli 1500 aastat vanem kui inimmuumiad ning on sellegipoolest säilinud tänaseni.

18.04 Eesti Biokeskuse teadlased Lehti Saag, Kristiina Tambets ja Mait Metspalu uurisid vana DNAd. Vana DNA on DNA, mis pärineb üle 100 aasta vanustelt surnud organismidelt. Uurida saab ka keskkonnaproove, et rekonstrueerida kunagine taimestik ja ökosüsteem. Sageli on vana DNA varjutatud kaasaegse DNA poolt (nt kõik muumiaid katsunud inimesed) ning analüüside läbiviimine on väga keerukas. Mitokondri DNA põhjal võib öelda, et muumiate emaliinid on iseloomulikud Lähis-Ida endistele ja praegustele rahvastele. Ka koerlane tunnistati koeraks.

Väiksem "muumiapoiss" oli surma hetkel 2-4 aastat vana. Autor: Erakogu.

17.56 Mari Tõrv räägib, mida jutustab meile surnukeha kehaasend ning milline oli matmispraktika. Teadlased said teada, et mumifitseerimine on toimunud vahetult pärast surma ning kangasse on poisid mähitud mitte üleliia tugevalt. Arvatakse, et mingil hetkel on muumiat hoitud püstises asendis (püstine sarkofaag). Sõrmeluude asend lubab oletada, et ühel poistest võis algselt olla midagi käes, mis hiljem on eemaldatud.

17.49 Tartu ülikooli arheoloog, Martin Malve, teostas inimluude uuringud, et teada saada kui vanad olid muumiapoisid surma hetkel (vaadati röntgeniga luuotsasid, nende ühinemist ja hambaid) ning tuvastada luukahjustusi. Malve kinnitab, et vanem poiss võiks olla (9)11-14 aasta vanune, luukahjustusi ei olnud. Väiksemal muumiapoisil oli esimene jäävhammas alles tulemas ja valdavalt hammaste abil pakub Malve vanuseks 2-4. Luustiku röntgenpildil olid nähtavad Harrise jooned, mis viitavad üleelatud häiretele luu kasvades (nt toitumisvaeguse, lastehaiguse, imetamisest võõrutamise poolt peatunud luu kasv).

17.38 Sünne Remmer (ja Maarja Mölder), Eesti Kohtuekspertiisi Instituut: muumiad käisid Tallinnas kompuuter-tomograafi uuringul. Töö oli huvitav, sest inimestele mõeldud metoodika ja tööprotokoll muumiatele ei sobi. Masina tehtud muumia läbilõike kujutised tehti vähem kui 1 mm tagant. Tuli välja, et aju oli kolju seest eemaldatud, samuti organid. Suuri vigastusi, mis viitaks surma põhjusele, ei olnud. Analüüsitud koerlasel puudus pea, kuid ülejäänud kehaosad olid kergesti eristatavad.

17.32 Tartu ülikooli arheoloog Mari Tõrv kirjeldab dateerimise kalibreerimist - kuidas kasutatakse puuringe raadiosüsiniku meetodi kalibreerimisel. Huvitav fakt: kala palju söönud inimeste luud kipuvad dateeruma vanemaks kui nad tegelikult olid.

17.29 Dateerimise tulemused: suur poiss 4.-2. sajand enne Kristust, väike poiss 3.-2. sajand eKr. Hauapanusena kaasas olnud koerlane on 1500 aastat vanem kui inimmuumiad ning samuti lind: 6.-7. saj eKr.

17.21 Tartu ülikooli arheoloog Ester Oras: Kui vanad need muumiad on ja kust me teame, et nad ehtsad on? Kasutati raadiosüsinik-dateerimist nii "poistel" (kaks poissi: surma hetkel 2-4 aastane ja 9-14 aastane), kui ka hauapanustena kaasas olnud esemetel: koerlasel ja iibisel. Dateerimine toimus Põhja-Iirimaal, Belfastis ja dateerimiseks kasutati karvu-juukseid ja hammast, lisaks dateeriti mumifitseerimisel kaasas olnud tekstiili.

17.19 Jaanika Anderson tutvustab, et muumiad ja Vana-Egiptuse ekspeditsiooni päeviku ja esemed tõi ülikooli Otto von Richter 1819. aastal - lootusega, et see ärgitab järeltulevaid põlvesid teaduslikele ettevõtmistele.

Kell 17.15 - algab Tartu ülikooli kunstimuuseumis muumiate uuringuid tutvustav seminar. Tervitab muuseumi juhataja Jaanika Anderson. Huvilised mahuvad vaevu muuseumi näitustesaali, inimesed on õhevil ja on näha, et teema on intrigeeriv - võiks öelda, et õhus on muumiapalavik.

---

Muumiatega tehtust ilmus ka telelugu saates "Pealtnägija":