Egiptlased kaunistasid end tätoveeringutega juba 5000 aasta eest ({{commentsTotal}})

Egiptuse mehe tätoveeringud infrapunavalguses.
Egiptuse mehe tätoveeringud infrapunavalguses. Autor/allikas: Trustees of the British Museum

Kahe iidse Egiptuse muumia analüüs viitab, et inimesed asusid end reaalsust kujutavate tätoveeringutega kaunistama juba 5000 aasta eest, arvatust tuhatkond aastat varem.

Antropoloogid leidsid 3351–3017 e.m.a surnud mehe mumifitseerunud säilmetelt metsiku pulli ja lakklamba ning temaga koos maetud naiselt saua meenutavaid mustreid. Tavalise valguse käes on tätoveeringud vaevunähtavad.

Seetõttu ei püüdnud need ka varem teadlaste tähelepanu, kuni otsustas neid lähemalt uurida Briti Muuseumis töötav antropoloog Daniel Antoine koos oma Oxfordi ülikooli ja Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi kolleegidega. Käiku lasti kõik kaasaegsed meetodid alates kompuutertomograafiast lõpetades tätoveeringutest infrapunapiltide tegemisega.

Tegu on teadaolevalt kõige vanemate figuratiivsete ehk reaalsust kujutavate tätoveeringute, mida seni nähtud. Tätoveeringute valmistamiseks kanti pärisnaha sisse süsinikupõhist pigmenti, tõenäoliselt tahma. Palju vanemad ei ole ka abstraktsemad sümbolid, mis leiti Tirooli Alpidest päevavalgele tulnud Jäämees Ötzi nahalt. Hinnanguliselt suri Jäämees 3370–3100 e.m.a.

Suurem osa Ötzi 67 tätoveeringust paiknesid tema liigeste lähistele. Seetõttu on kahtlustatud, et neid kasutati pigem terapeutilistel eesmärkidel. Egiptuse muumiate nahal leiduvad tätoveeringud sümboliseerisid töörühma tõlgenduse kohaselt pigem nende staatust või vaprust ning neil võis olla ka spirituaalne tähtsus. S-tähte meenutav motiiv oli toona laialt levinud ja seda leiab ka enne Egiptuse ühendamist valmistatud keraamilistelt anumatelt. Töörühm pidas muumiate puhul ka oluliseks, et toona tätoveeriti nii mehi kui ka naisi.Egiptuse naise tätoveeringud infrapunavalguses. Autor: Trustees of the British Museum

Gebeleini Naine ja Gebeleini Mees A leiti ligikaudu saja aasta eest Gebeleini linna lähistel mitte kuigi sügavast hauast. Kehade mumifitseerumise taga oli nende sihiliku säilitamiskatse asemel kõrbepinnasse kõrge temperatuur, madal niiskus ja kõrge soolasus. Eelnevad kompuutertomograafiga tehtud uuringud näitasid, et mees suri 18–21. eluaastal selga löödud noa või mõne muu terariista tõttu.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Archaeological Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: