Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed. Kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut.

Hiljutisest uuringust tuli välja, et Norra ühiskonnas oli viikingiajal vägivald palju levinum kui Taanis. Uuringu tarvis vaatasid teadlased viikingite haudu ja luustikke nii Norras kui ka Taanis.

Selgus, et Norra viikingite haudades oli palju rohkem relvi kui taanlastel: suisa 50 korda enam. Nad said ka rohkem relvadega seotud vigastusi kui Taani ametivennad. Ehk siis tõenäosus surra vägivaldset surma oli Norra viikingitel oluliselt suurem kui Taanis.

Samuti ilmnes Norra luustikel palju rohkem lõikehaavu. Enam kui kolmandikul Norra viikingite luustikest on tõendeid surmava vägivalla kohta. Samas nähtus Taani luustkel neid vaid kuuel protsendil.

See tõdemus näitab, et Norra ja Taani viikingiühiskond olid erinevad. Teadlaste sõnul oli Taani ühiskond palju organiseeritum ning ühiskonna huvidele pandi rohkem rõhku. Samas oli Taani viikingite seas rohkem hukkamisi, mis näitab, et ka sealne vägivald oli organiseeritum. 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.