Teadlased leidsid vanima retsepti inimeste muumiaks muutmiseks ({{commentsTotal}})

Turini muumia S. 293 (RCGE 16550).
Turini muumia S. 293 (RCGE 16550). Autor/allikas: Egiptuse muuseum, Torino/J. Jones et al., 2018

Muistsed egiptlased tegid surnukehade palsameerimisega algust juba ammu enne vaaraode hiilgeaega, viitab 5600 aasta vanuse muumia üksikasjalik analüüs.

Laialt tunnustatud käsitluse alusel asusid egiptlased surnuid muumiateks muutma Vana-Kuningriigi ajal umbes 2500 eKr. Mõne aasta eest leiti aga Egiptuse lõunaosas asuvast Mostadegga leiupaigast tüüpiliselt mumifitseerimisega seostatav riie, mis lükkas selle võimalikku algusaja 1500 aasta jagu kaugemasse minevikku.

Ajaloo keerdkäikude tulemusel 1901. aastal Itaaliasse Torino muuseumisse jõudnud surnukeha pakub nüüd hiljutisele tõlgendusele kinnitust. Samuti vihjab analüüs, et surnute palsameerimisega tehti algust veelgi varem.

Rahvusvaheline töörühm eesotsas Stephen Buckleyga Yorki ülikoolist leidis muumiat ümbritsenud tekstiilist jälgi taimeõlist, käbivaigust, aromaatsest taimeekstraktist ja suhkrutest. Sisuliselt oli tegu samasuguse mikroobe hävitava seguga, mida kasutati vaaraode ajal alates 3100 aastat eKr. Radiosüsiniku meetodil ja riide valmistamisviisi põhjal suri mumifitseeritud inimene 5650–5500 aasta eest, ammu enne Egiptuse riigi tekkimist.

Teadlased üritasid eraldada säilmetest ka taimede ja surnu DNA-d. Kehvade hoiutingimuste tõttu oli see lagunenud juba aga sedavõrd, et kasulikku infot sel viisil hankida ei suudetud. Samas leiti aga, et vaigu hankimiseks sobilikke puid Egiptuse aladel ei kasva. Selle asemel pärines tõenäoliselt tänapäeva Palestiina ja Iisraeli aladelt. See viitab omakorda pikkade Lähis-Ida Egiptusega siduvate kaubateede olemasolule.

Muumia algse matmispaiga asukoht vihjab aga, et ühtne Vana-Egiptuse identiteet hakkas välja kujunema juba vähemalt pooltuhat aastat vaaraode võimuletulekut. Eelnevalt oletati, et Torino muumia S. 293 sai oma tänapäevase kuju tänu juhusele, Egiptuse lõõskavale kõrbepäikesele ja madalale õhuniiskusele.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Archeological Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: