Maailmas hukkub aastas piksetabamusest ligi 20 000 inimest. Tõsi, peamiselt troopikas. Eestis on Enno sõnul surmajuhtumid harvad – sisuliselt üks-kaks miljonist. "Neid juhtumeid mõni aasta, kui on vähem äikest, ei pruugi üldse ette tulla. Teine kord on paar juhtumit aastas," märkis äikeseteadlane Sven-Erik Enno.

Õnneks jäävad enamus välgutabamuse saanud inimestest ellu. Tegelikult ei saa nad päris otsetabamust, vaid pihta kaudselt läbi maa või objekti. Sellisel juhul moodustab inimeseni jõudev energia välgus peituvast vaid murdosa. Nii jõudis augustis Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse alles teine välgutabamuse saanud patsient viimase viie aasta jooksul. Ent halvemal juhul võivad olla ka vigastused siis väga tõsised.

Pika staažiga anestesioloog Valdo Toome sõnul on lausa ime, et 12. augustil äikesetormi ajal järve ujuma läinud hulljulge mees üleüldse nädal hiljem haiglast omal jalal välja jalutas. "Ta ise ei mäletanud seda. Selline, nii palju ikkagi teadvus kahjustus, kesknärvisüsteemi kahjustus tekkis… Me hiljem vestlesime temaga, kui ta oli üldosakonnas, aga ta seda situatsiooni ei mäletanud," meenutas anestesioloog.

Väliselt tekkis mehe kaela ümber metallist kaelakeest või -ristist põletuse jälg. "See on küllaltki tüüpiline välgu löökide puhul, et just sellised pindmised põletused tekivad nahale. Ühelt poolt võib see olla selline higi aurumisel, et nahapinnale tekib selline põletus. Sügavamad põletused võivad tekkida metallesemetega kokkupuutel," kinnitas Enno.

Kuid kui palju erineb tavalise elektrilöögi mõju pikselöögi omast. „Ega ei erinegi. Kui on väga kõrge pingega, amprite arvuga, siis kliiniline pilt on sarnane. Põletuskahjutus on võib-olla väiksem," märkis Toome. Enno sõnul on välgu tabamus siiski selle ülilühikese toimeaja ja suurema elektrivoolu tugevuse tõttu kindlasti hullem.