Briti ja Jaapani teadlased asetasid vabatahtlikud katseisikud valiku ette: kas nende tung uudishimu rahuldada kaalub üles võimaluse saada selle asemel hoopis elektrilöök.

Johnny King Lau ja Kou Murayama Readingi Ülikoolist tegid koos veel mõnede Jaapani kolleegidega katse, milles osalejatele näidati kõigepealt huvitavaid mustkunstitrikke. Seejärel aga pakuti võimalust teada saada, kuidas neid trikke tehti.

Iva oli aga selles, et enne veel keerutati loosiratast, mis osutas, kui suure tõenäosusega neile tõepoolest trikki seletatakse, kui suure tõenäosusega aga saavad nad selle asemel hoopis ohutu, kuid väga ebameeldiva elektrilöögi.

Katseisik pidi siis ise otsustama, kas ta nii- või naasuguse tõenäosusjaotuse korral on ikka veel valmis elektrilöögiga riskima, et mitte kaotada võimalust teada saada, kuidas mõni hämmastav trikk tegelikult käib.

Selgus, et isegi kui elektrilöögi tõenäosus oli 50 protsenti või rohkemgi, leidus siiski mõni katseisik, kes oli valmis selle riski võtma.

Katseisikute ajukuva näitas, et üles köetud uudishimu peatse rahuldamise ootuses aktiveerusid samad närvirajad, mis elavnevad igasuguse tasu ootel.

Lau, Murayama ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Human Behaviour, et uudishimu on kahtlemata vaimuseisund, mis võib inimestel otsuste tegemist tugevalt mõjutada. Kuigi enamasti peetakse uudishimulikkust heaks iseloomuomaduseks, võib see mõnikord seada inimese ka ohtlikku olukorda.

Nagu see katse nüüd näitab, võib inimene tunda riskantset uudishimu ka üsna tühise ja erilise praktilise tähtsuseta teabe suhtes, kui see vaid meeliköitvalt põnev tundub.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.