2017. aastal lõi välku tavapärasest kolmandiku jagu vähem

2017. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eesti piirkonnas kokku 29 957 pilv-maa välku. Seda on märgatavalt vähem perioodi 2005–2017 keskmisest, mis on 43 000 pilv-maa välku aastas. Mullusest veel vähem välku lõi aastatel 2006 ja 2015. Möödunud äikesehooajaga võrreldavad olid aga aastad 2005, 2008, 2009 ja 2016.
Äike jaotus kuude ja päevade kaupa ebatavalisemalt kui muudel aastatel, selgub äikeseuurija Sven-Erik Enno koostatud välkude esinemise ülevaatest. Kui kõrvale jätta august, siis oli tegu üsna äikesevaese suvega. Lõviosa välkudest – ligi 23 000 – sähvis augustis. Kõige äikeselisem päev oli 12. august, kus üle Eesti liikus suur äikesetorm.
Kuid ka september ja oktoober olid äikeserohked. Siis moodustas välkude koguarv 50 protsenti perioodi 2005–2017 keskmisest.
Kõige rohkem välkus äike mullu Maardu ümbruses, kus neid registreeriti ühtekokku 1413. Tallinnast 20 km raadiuses oli 1126 ja Kehra ümbruses 1058 pilv-maa välku. Kõige vähem lõi välku Lihula, Räpina ja Põlva ümbruses, vastavalt 206, 166 ja 155 välku.
Pilv-maa välgulöökide ruumiline jaotus 2017 (löökide arv ruutkilomeetri kohta aastas). Autor: NORDLUS/Sven-Erik Enno raport
Äikesehooaja avas mullu 24. veebruar, kui kui õhtuses lumesajus märgati välku ja kuuldi müristamist Harjumaal Harju-Ristil. Selle välgu registreerisid ka NORDLIS detektorid.
1. aprillil esines nõrka äikest Ida-Virumaal Jõhvi ja Kohtla-Järve kandis, 21. aprillil laiemalt Kirde-Eestis ja 27. aprillil Tallinna piirkonnas. Väikese ulatusega ja nõrgad äikesed jätkusid ka mais, esimene ulatuslikum äike oli alles 29. mail hõlmates Lääne-Eesti saari ja Lõuna-Eestit
Huvitav äike kujunes 11. juuni pärastlõunal Antslast üle Otepää Tartuni ja sealt edasi üle Jõgevamaa Ida-Virumaale ulatuvas võrdlemisi kitsas vööndis (joonis 6). Kokku esines üle tuhande pilvmaa välgu. Kuna pilved liikusid väga aeglaselt, ujutas tugev vihm kohati Tartumaal põllud üle.
Kui kõige äikselisem päev oli 12. august, siis välkude esinemise arvult järgnes sellele 19. august, mis mõjutas rohkem idapoolseid maakondi.
Selline nägi 12. augusti torm välja NORDLISe välgudetektori järgi.
NORDLIS välgulöökide ajalis-ruumiline jaotus 12. augustil 2017. Allikas: NORDLUS/Sven-Erik Enno raport
Samuti oli tugev äikesetorm 17. augustil, mis Tallinnas tõi kaasa üleujutusi.
Video: Tugev vihmasadu põhjustas Rocca al Mare keskuses uputuse
Ebatavaline on aga see, kui oktoobri lõpus on äikest. Ja 2017. aasta oli selle poolest ebatavaline, et 17. oktoobril.
NORDLIS välgulöökide ajalis-ruumiline jaotus 17. oktoobril 2017. Allikas: NORDLUS/Sven-Erik Enno raport
Selline suhteliselt tugev ja ulatuslik äike oktoobri teises pooles üsna harv, eriti kui arvestada, et oma suurima intensiivsuse saavutas see maismaa kohal kuigi sügisesed äikesed esinevad tavaliselt merel. Dramaatilisemaks muutis olukorra päevane hämarus, mis oli seotud samal ajal Eestisse jõudnud Portugali metsatulekahjude suitsu, tahma ja Sahara kõrbe tolmuga.
Tänavu on äikesehooaeg veel avamata, kuid kui vaadata eelmist aastat, siis tuleb vaid oodata vabariigi aastapäeva.