Neutrontähe pind on erakordselt sile
Neutrontähed on väga suure tihedusega taevakehad, aga tuleb välja, et nad on ka väga suure siledusega.
Neutrontähtede gravitatsiooniväli on nii tugev, et tõmbab tähe aine ülimalt tihkelt kokku ja seetõttu on tähe pind ka peaaegu ideaalselt sile.
Fabian Gittins Inglismaalt Southamptoni Ülikoolist ja ta kolleegid arvutasid välja, et ebatasasused ehk "mäed" saavad neutrontähe pinnal olla kõige rohkem 0,1 millimeetri kõrgused.
Neutrontäht tekib supernoovana plahvatanud tähe südamikust. Paarikümne kilomeetrise läbimõõduga kera sisaldab kuni umbes kahe Päikese jagu massi. Midagi veel tihedamat on kogu universumist väga vähe teada.
Seda, et neutrontähed siledad on, on teatud ennegi, kuid Gittinsi ja kolleegide mudel näitab, et nende pinna ebatasasused on vähemalt sada korda väiksemad kui seni arvatud.
Mudel võttis arvesse mitmesuguseid jõudusid, mis neutrontähes mõjuvad. Tähe pinna ebatasasused võivad tuleneda näiteks tähe jahtumisest, pöörlemiskiiruse muutusest või aine juurdetõmbamisest naabertähelt.
Astronoomid on varem lootnud, et kiirelt pöörlevate neutrontähtede pinnakonarused võiksid läkitada ilmaruumi gravitatsioonilaineid, mida võiks ka Maa peal mõõta.
Kuid kui konarused on nii väiksed nagu Gittinsi mudeli järgi tundub, siis ei suuda need aegruumi ikka nii tugevalt lainetama ajada, et seda oleks reaalset lootust praegu teadlaste käsutuses olevate seadmetega registreerida.
Oma arvutustulemused on Gittins koos kaasautoriga üles pannud võrguvaramusse arXiv.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25
Toimetaja: Airika Harrik