Kosmiline kokkupõrge vallandas enneaegse supernoova

Foto: Chuck Carter

Astronoomid on olnud tunnistajaks peaaegu poole miljardi valgusaasta kaugusel toimunud suurele plahvatusele, mis tekkis tähe kokkupõrkest kas musta augu või neutrontähega.

Tegu oli arvatavasti kunagise kaksiktähesüsteemiga, mille üks komponent oli pärast supernoovana plahvatamist muutunud mustaks auguks või neutrontäheks. Dillon Dong Ameerika Ühendriikidest California Tehnikainstituudist ja ta kolleegid väidavad, et sellist juhtumit ei ole ükski astronoom varem näinud, ehkki teoreetiliselt on seda võimalikuks peetud.

Juhtumile jõuti jälile New Mexico osariigis tegutsevas raadioobservatooriumis Very Large Array tehtud vaatluste põhjal, millest tuli ilmsiks uus ere raadiolainete allikas. Edasised vaatlused ka Hawaiil asuva Kecki teleskoobiga osutasid, et lainete allikas asub meist 480 miljoni valgusaasta kaugusel asuva kääbusgalaktika äärealadel. Seejärel leidsid teadlased ka rahvusvahelise kosmosejaama vaatlustulemuste arhiivist üles info, et juba mõni aasta varem oli samas kohas registreeritud röntgenkiirte sähvatus.

Kõigi nende andmete pealt said teadlased kokku panna sündmuste tõenäolise kulu stsenaariumi. Nad kirjutavad ajakirjas Science, et tõenäoliselt koosnes süsteem alguses kahest väikesest-suuremast tähest, mis nagu maailmaruumis väga tavaline, tiirlesid teineteise ümber. Üks neist, suurem arenes kiiremini, plahvatas ühel hetkel supernoovana ja jättis endast järele ülitihedast ainest neutrontähe või veelgi eksootilisema musta augu.

Ajapikku liikus neutrontäht või must auk oma tavalisest tähest kaaslasele üha lähemale, kuni umbes 300 aasta eest sisenes selle atmosfääri. Sellest paiskus tähest välja suur gaasijuga, mis moodustas süsteemi ümber üha paisuva rõnga. Kui aga must auk või neutrontäht jõudis juba tähe tuumani, kutsus see esile ka selle tähe plahvatamise supernoovana.

Uuest plahvatusest välja paiskunud ainele andis must auk või neutrontäht veel kõvasti hoogu juurde, nii et aine liikus peaaegu valguse kiirusel ja kiirgas välja röntgenkiiri, mille registreeriski rahvusvahelise kosmosejaama pardainstrument.

Peagi jõudis kiireaine järele juba varasemast plahvatusest tekkinud rõngale. Sellest kohtumisest olidki pärit raadiolained, mida märgati raadioteleskoobiga Very Large Array.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: