Gaasipilved, mis maailmaruumis suurte tähesüsteemide ehk galaktikate vahel ringi liikudes mõnda galaktikasse sisse satuvad, koosnevad tavaliselt üksnes kahest kõige levinumast keemilisest elemendist, mida universumis leidub: vesinikust ja heeliumist.

Neis gaasipilvedes, mis aga galaktikast välja suunduvad, sisaldub juba enam-vähem pool Mendelejevi tabelit. Põhjuseks on asjaolu, et tähed, millest galaktika koosneb, toodavad oma säramise käigus vesinikust ja heeliumist ka muid keemilisi elemente. Kui täht aga veel supernoovana plahvatama juhtub, siis tekib uusi elemente lausa lademes.

Tekkinud elemendid satuvad gaasipilvede koostisse, millest osa jõuab millalgi ka galaktikast välja. Nii saavadki galaktikatest laiemas vaates suured ainemuundurid.

Nähtust on vaatluslikult täheldatud seni vaid meie oma galaktika, Linnutee puhul.

Kuid rühm astronoome eesotsas Alex Cameroniga Inglismaalt Oxfordi Ülikoolist ja Deanne Fisheriga Austraaliast Swinburni Tehnikaülikoolist teatab nüüd, et neil läks korda siseneva ja väljuva gaasi koostise erinevust tuvastada ka galaktikal Mrk 1486.

Sellesse galaktikasse ja sealt välja liikuvaid gaasipilvi on suhteliselt lihtne vaadelda, sest galaktika paikneb meie poole täpselt servaga. Galaktikas Mrk 1486 käib praegu hoogne täheteke, sisenev gaas läheb täheloomeks kohe käiku.

Galaktikate gaasivahetuse täpsem tundmine aitab teadlastel tähetekke üldist pilti selgemaks saada. Paremini saab aimu ka sellest, miks on galaktikad üldse just sellised, nagu nad on, ja kuidas nad arenevad.

Oma vaatlustulemustest kirjutavad Cameron, Fisher ja kaasautorid ajakirjas The Astrophysical Journal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.