Nähtust on teoreetiliste galaktikamudelite põhjal ennegi aimatud, kuid nüüd on Briti teadlased sellele ka vaatluslikku kinnitust saanud.

Rimpei Chiba Oxfordi Ülikoolist ja Ralph Schönrich Londoni University College'ist analüüsisid kosmoseteleskoobi Gaia vaatlusandmeid ühe Linnutees kulgeva tähevoo, Heraklese voo liikumise kohta.

Need tähed tiirlevad galaktika keskme ümber aeglasemalt, kui nad sel kaugusel keskmest tiirlema peaksid, kuid samas tempos keskme tähtedega. Kese on haaranud nad oma gravitatsioonilisse lõksu ehk resonantsi.

Füüsikaseaduste järgi on aga nii, et kui keskme enda pöörlemine jääb aeglasemaks, siis liiguvad need tähed keskmest kaugemale, et nende tiirlemiskiirus saaks jääda keskmega samaks.

Chiba ja Schönrich uurisid tähtede spektrijoonte järgi, milliseid keemilisi elemente neis leidub. Selgus, et suhteliselt raskeid elemente, astronoomide kõnepruugis metalle on neis suhteliselt rohkesti.

See viitab, et nad ongi juba Linnutee kesksematelt aladelt omajagu väljapoole liikunud. Keskmele lähemal on tähtedes metalle rohkem kui kaugemal, ja Heraklese voo tähtedes on neid lausa kümmekond korda rohkem, kui praeguse asukoha põhjal võiks eeldada.

Chiba ja Schönrich arvutasid vaadeldu põhjal välja, et Linnutee kese pöörleb tänapäeval vähemalt 24 protsenti aeglasemalt kui siis, kui ta tekkis.

See aga osutab, et galaktika keskosas leidub peale nähtava aine rohkesti ka varjatud ehk tumeainet, mõistatuslikku ollust, mida seni ei ole otseselt avastatud ja mille olemust ei tunta.

Seni on tumeda aine olemasolu järeldatud galaktikate üleüldiste pöörlemisnäitajate järgi. Nüüdse uurimistööga on teadlased tuvastanud tumeainet teistlaadi vaatlusandmete põhjal.

Loodetavasti õnnestub teadlastel millalgi ka välja selgitada, millistest kummalistest või vähem kummalistest osakestest tumeaine koosneb.

Oma uuringust kirjutavad Chiba ja Schönrich aga Kuningliku Astronoomiaseltsi kuukirjas.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25