Mis oleks, kui need ülimassiivsed mustad augud on tekkinud mõistatuslikust tumeainest: ollusest, mille olemust ei teata, kuid mida on rohkem kui tavalist ehk nähtavat ainet ja mis paistab ka just kogunevat galaktikaisse ja nende ümbrusse, kuhu on koondunud rohkesti tavalist ainetki?

Rühm teadlasi eesotsas Carlos Argüellesiga Argentinast La Plata Riigiülikoolist on nüüd välja käinud teoreetilise mudeli, mis kirjeldab matemaatiliselt, kuidas võiksid ülimassiivsed mustad augud just nimelt tumeainest tekkinud olla.

Mudeli järgi hakkas tumeaine tekkiva galaktika keskmes tublisti tihenema juba enne kui tavalise aine gaas üldse korralikuks galaktikaks väga koguneda oli jõudnud.

Algne tumeainegalaktika koosnes siis tihedast tumeainetuumast ja seda ümbritsevast hõredast tumeainepilvest.

Üsna pea vajus aga tumeainetuum omaenda raskuse all nii tihedaks kokku, et muutuski väga suureks mustaks auguks.

Selline käsitlus aitab ka seletada tähelepanekut, et hiigelsuuri musti auke teatakse kujunevate galaktikate keskmes olnuvat juba õige varsti, vaid 800 miljonit aastat pärast Suurt Pauku ennast.

Samas võib Argüellesi ja kolleegide teooriast järeldada, et suure osa tänapäeval maailmaruumis leiduvast tumeainest moodustavadki galakikakeskmete mustad augud.

Oma mõtetest ja arvutustest kirjutavad Argüelles ja kaasautorid Kuningliku Astronoomiaseltsi kuukirjas.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25