Remo Ruffini ja ta kolleegid Pescara linnas asuvast Rahvusvahelisest Relativistliku Astrofüüsika Keskusest kirjutavad sellest Kuningliku Astronoomiaseltsi kuukirjas.

Arvatavat suurt musta auku, millele on nimeks pandud Amburi A*, ei olegi tegelikult väga otseselt vaadeldud. Märgatud on lähedal asuvate taevakehade liikumist viisil, mis osutab, et piirkonnas peab leiduma mingi suur mass.

Kuid mõnede taevakehade liikumine ei paista siiski musta augu olemasoluga kooskõlas olevat. Aastal 2014 märkasid astronoomid, et gaasipilv nimega G2 kulges paigas, kus ta oleks pidanud musta augu raskusväljas puruks rebitama, kuid jätkas selle asemel rahulikult oma teekonda.

Ruffini ja ta kaaslased koostasid anomaalia seletamiseks arvutimudeli, milles paigutasid galaktika keskmesse musta augu asemele hoopis paraja portsu tumedat ainet, mõistatuslikku ollust, mille olemust ei teata, kuid mida tundub ilmaruumis leiduvat rohkem kui tavalist, nähtavat ainet.

Mudel näitas, et galaktikakeskme liikumised nägid tumeda aine puhul välja üsna samasugused kui musta augugi puhul, aga gaasipilv G2 jäi seejuures terveks, nii nagu vaatlustel nähtudki. See annab alust arvata, et võib-olla ei olegi Amburi A* mitte must auk, vaid kogum tumeainet.

Ruffini ja kolleegid lähevad aga sammu veelgi kaugemale. Nad väidavad, et galaktikakeskme massikuhjum võib koosneda hüpoteetilistest osakestest darkiinodest.

Mudel osutab nimelt, et parajalt tihedalt paiknevad darkiinod käituksid paljuski just nimelt musta augu moodi, kui jätta kõrvale musta augu kõige äärmuslikumad omadused.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25