Linnutee galaktika Ükssarviku tähtkujus asuv moodustis on teadlaste andmetel üks Maale kõige lähemal asuvaid musti auke. Ohio Osariigiülikooli teadlasrühm andis augule nime Ükssarvik, viidates nii augu kodupaigale kui ka äärmiselt haruldasele olemusele. Veel lähemal asub Maale möödunud aastal mais ilmsiks tulnud must auk HR6819, vahendab ScienceAlert.

Uuringu autori ja astronoomi Tharindu Jayasinghe sõnul tuli väikese musta augu olemasolu teadlastele üllatusena. Tilluke taevanähtus jäi seni märkamatuks, sest astronoomid kandsid piltlikult öeldes silmaklappe. Nimelt leidub universumis teoreetiliselt väga erineva massiga musti auke tillukestest ürgsetest mustadest aukudest supermassiivsete hiidudeni. Siiski on teadlased aastate jooksul täheldanud lünki surnud tähtede tuumade kollapsi järel tekkinud mustade aukude massierinevustes.

Kui kokkuvajumise järel ületab tähe mass Päikese oma kuni 2,3 korda, saab sellest teooria järgi musta augu asemel neutrontäht. Viimase ajani polnud teadlased aga leidnud ühtki musta auku, mis oleks Päikesest üle viie korra raskem – see tähendabki niinimetatud massilünka.

Enne äsjast leidu oli tillukeste mustade aukude olemasolu juba sedavõrd suure kahtluse all, et kummaliselt liikuvat punast hiidu märgates välistasid teadlased algul võimaluse, kuidas tähel võiks olla seninägematu kaaslane.

Jayasinghe oli aga teisel arvamusel. Doktorandina kuulis ta oma juhendajalt imetillukeste mustade aukude võimalikkusest ja tahtis ka selle hüpoteesi järele proovida. Selleks analüüsis ta mitme teleskoobiga ja satelliitidelt saadud andmeid. Ta keskendus Ükssarviku tähtkujus asuvale punasele hiiule, mis oli oma elutsükli lõpus.

Tähe liikumiskiirus ja gravitatsiooniline tõmme viitasid, et kusagil punase hiiu lähedal peab olema must auk. Oletuslike arvutuste järgi pidi selle augu mass olema Päikese omast kolm korda suurem.

Uuringu kaasautori ja varemgi väikeseid musti auke otsinud astronoomi Todd Thompsoni sõnul on uue musta augu mõju võrreldav Kuu mõjuga Maa ookeanide tõusudele ja mõõnadele. Punase hiiu kaaslane tõmbab samuti tähte ühte telge pidi ümarast ovaalseks. Thompsoni sõnul on must auk tähe liikumisele lihtsaim ja seega kõige tõenäolisem seletus.

Mitu aastakümmet polnud teadlastel selge, kas kahe erinevat liiki surnud tähe ehk neutrontähe ja musta augu vahele mahub massi poolest veel mõni nähtus. Nüüd on Ükssarvik üks mitmest tillukesest mustast august, mis toob mõistatusse selgust. Uuringu tulemused tuleb küll veel ametlikult kinnitada, kuid praeguse seisuga paistab pakutu tõenäoline.

Thompsoni hinnangul vajab uurimissuund põhjalikku kaardistust, kus oleks kirjas, kui palju erineva massiga musti auke universumis üldse leidub. Nii saaks iga uue musta augu avastamisel hinnata, millised tähed kukuvad kokku, millised plahvatavad ja millised teevad midagi vahepealset.

Uurimistulemused avaldatakse peagi Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi toimetistes ja on praegu leitavad eelretsenseerimata võrguhoidlast arXiv.

Kuula ka Priit Enneti koostatud teadusuudist, mis läks eetriss Vikerraadios.