Tegu on meist 55 miljoni valgusaasta kaugusel galaktika M87 keskmes laiutava aineõgijaga, millest sai 2019. aastal esimene must auk, millest on tehtud sisuliselt foto.

Kuna auk ise on tõepoolest mustem kui süsi, siis on piltidel õieti näha mitte see ise, vaid selle vari, kuid ilus, must ja ümmargune on seegi.

Eile avalikuks tehtud uuelt pildilt paistavad senisest täpsemalt kätte musta auku ümbritsevad aine- ja magnetpöörised.

Pilt on tehtud musta augu juurest pärit polariseeritud raadiokiirguse põhjal. Polariseeritus on raadiokiirguse, valguskiirguse või üldse laiemalt elektromagnetkiirguse seisund, kus väljatugevus ei laineta mitte nii kuidas juhtub, vaid ühes kindlas suunas.

Valgus võib polariseeruda näiteks siis, kui läbib polariseerivate päikeseprillide klaase, aga polariseeritud võib olla ka kiirgus, mis väljub kuumast ainest magnetvälja juuresolekul.

Polariseerivad päikeseprillid vähendavad eredate veepindade läiget, astronoomidel aga võimaldab polariseeritud kiirgus vaadelda näiteks musta augu äärel paiknevaid magnetvälja jõujooni. Just magnetväli kiirgust polariseeribki, mistõttu kiirguse polarisatsiooni pilt näitab ka magnetvälja jõujooned kätte.

Uuelt polariseeritud valguse pildilt välja loetavate jõujoonte järgi saavad teadlased aru, kuidas must auk endasse ainet neelab ja võimsaid ainejugasid laiali pritsib.

Kui seni oli galaktika M87 joastiku tekkemehhanismi seletamiseks välja käidud 120 teooriat, siis nüüd, uute teadmiste valgel on teooriate arv kahanenud 15ni.

Suurem osa musta augu lähedale sattunud ainest kukub auku sisse, kuid väiksem osa pääseb viimasel hetkel tulema ja sööstab jugadena eemale. Eredad joad paiskuvad galaktika M87 keskmest vähemalt 5000 valgusaasta kaugusele.

Siin ongi ainele abiks just tugev magnetväli augu ümber. Välja tugevus on umbes üks kuni 30 gaussi, seega kuni 50 korda suurem Maa magnetväljast pooluste juures.

Pildi tegemiseks seirati Neitsi tähtkujus asuvat musta auku kaheksa mitmel pool maailmas asuva raadioteleskoobiga, mis tegid tervest maakerast justkui ühe suure teleskoobi. Uus pilt saadi tegelikult nendesamade vaatlusandmete põhjal, millest sündis esimenegi pilt.

Andmete töötluse ja analüüsiga tegeles kümneid teadlasi paljudest maadest eesotsas Ciriaco Goddiga Hollandist Nijmegenist Radboudi Ülikoolist, kes on tulemused avaldanud nüüd ajakirjas The Astrophysical Journal Letters.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25