Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

10 miljardit Päikest: uus musta augu massirekord

Must auk kunstniku kujutuses.
Must auk kunstniku kujutuses. Autor/allikas: NASA
Toimetas Priit Ennet

Ameerika Ühendriikide ja Kanada astronoomid on avastanud kaks tohutu suurt musta auku, mis mõlemad on kümme miljardit korda suurema massiga kui Päike. Uued augud on seega enam kui poolteist korda massiivsemad kui suurimad seni tuntute seas. Mõlemad nad asuvad ka hiigelsuure galaktika keskmes.

Üks neist kahest mustast august on 9,7 miljardit korda Päikesest massiivsem ja asub meist 320 miljoni valgusaasta kaugusel Lõvi tähtkujus galaktikas NGC 3842. Teine, vähemalt sama suur või suurem, asub galaktika NGC 4889 keskmes, Berenike Juuste tähtkujus, 336 miljoni valgusaasta kaugusel. Mõlemad galaktikad on suurte galaktikaparvede, Lõvi ja Berenike Juuste parve kõige suuremad galaktikad.

Must auk on ruumipiirkond, mille sees asuv ülitihedaks kokku tõmbunud ainetükk avaldab nii tugevat gravitatsioonilist mõju, et isegi mitte valgus ei pääse tema haardest. Seetõttu ongi mustad augud mustad ja otseselt vaadelda neid ei saa.

Nii vaatlesidki astronoomid mitme teleskoobiga auke ümbritsevate tähtede tiirlemist ümber oma galaktika keskme ja tegid selle põhjal järeldusi musta augu gravitatsioonivälja tugevuse kohta. Põhimõte on lihtne: mida massiivsem on must auk, seda tugevam on tema gravitatsioon ja seda suurem on ta mõju tähtede liikumisele.

Peaaegu kõigi galaktikate keskmes on must auk. Meie Linnutee keskmes ka, aga ainult nelja miljoni Päikese massi suurune. Arvatakse, et väga hiiglaslikud mustad augud asusid kunagi universumi noorusaegadel ka kvasarite keskel ja varustasid neid üliheledaid galaktikaid energiaga. Kvasarite kiirgusallikaks oli suure kiirendusega musta augu poole langev aine.

Astronoomid oletavad, et ka äsja avastatud mustad augud asusid kunagi just kvasarite keskmes, kuid nüüd ümbritseb neid mõlemat üsna tavaline, mis sest et hiiglaslik galaktika.

Avastatud mustad augud asuvad palju kordi lähemal kui teadaolevad kvasarid. Kvasarid olid aktiivsed 1–3 miljardit aastat pärast Suurt pauku, seega näeme neid umbes 13–10 miljardi valgusaasta kauguselt.

Avastus aitab teadlastel edendada arusaama sellest, kuidas galaktikad ja nende keskmes paiknevad mustad augud tekivad ja kasvavad. On teada, et mida suurem on galaktika, seda suuremat musta auku on lootust tema keskelt leida. Kuid äsja avastatud mustad augud on palju suuremad, kui seni tuntud korrelatsioonide põhjal aimata võis. Praegu ei ole veel siiski selge, kas nende aukude suurus kujutab endast juhuslikku kõrvalekallet või ongi ülisuuri musti auke arvatust rohkem.

Uuringus osalesid Berkeley California Ülikooli, Texase Ülikooli ja Toronto Ülikooli teadlased, kes tegid vaatlusi Gemini, MacDonaldi ja Kecki observatooriumis asuvate teleskoopidega. Uurimistulemused on kavas avaldada ajakirja Nature 8. detsembril ilmuvas numbris.

Eelmine teadaolevate mustade aukude suurusrekord kuulus elliptilise hiigelgalaktika M87 keskmes olevale augule, mille massiks hinnatakse enam kui kuus miljardit Päikese massi.

Vaata veel: Two Record-Breaking Black Hole Behemoths Spotted (Discovery News)
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: