Vanim teadaolev üliraske must auk paneb astronoomid kukalt kratsima

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Leitud kvasar kunstniku nägemuses. Autor/allikas: NOIRLab/NSF/AURA/J. da Silva / SWNS.COM

Astronoomid leidsid teadaolevalt Maast kõige kaugemal asuva kvasari, mis oli olemas juba vähemalt 670 miljonit aastat pärast Suurt Pauku. Oma ümbruse särama paneva musta augu tohutu mass võimaldab heita kõrvale kaks esimeste ülimassiivsete mustade aukude kasvu kirjeldavat mudelit.

Kvasar J0313-1806 on arvutuste põhjal ligikaudu 385 korda raskem, kui Linnutee keskel asuv must auk, mille mass ületab omakorda Päikese oma umbes 4,2 miljonit korda. Objekti suur mass valmistab astronoomidele parajat peavalu. Kuna universum oli tervikuna veel alles lapsekingades, pidi olema äärmiselt massiivne juba selle seeme.

"Isegi kui see oleks tekkinud juba umbes 100 miljonit aastat pärast Suurt Pauku ja oleks õginud edaspidi materjali nii kiiresti kui võimalik, oleks pidanud ületama selle mass juba tekkides Päikese oma enam kui 10 000 korda," sõnas Xiaohui Fan, USA-s asuva Arizona Ülikooli astronoomiadotsent. See võimaldab tema sõnul kõrvale heita kaks võimalust musta augu kasvu selgitamiseks.

Neist esimese kohaselt oleks kasvanud see aegamööda hiiglaslike elu eluea lõpus musti auke moodustavate esimese põlvkonna tähtede arvelt. Teise idee põhjal oleks moodustanud selle suurema kollapsi tagajärjel tihe täheparv. Fani sõnul on õnnneks kvasari massi selgitamiseks veel kolmaski võimalus. "Neist kahest lihtsalt ei piisa. Nõnda oletame, et nii noores universumis kukkusid kokku hiiglaslikud külmast vesinikust koosnevad gaasipilved. Tähestaadium jäi sellega täielikult vahele," selgitas Fan.

Noor ja elujõuline
Xiaohui Fani sõnul võimaldab leitud kvasar mõista paremini noore universumi arengut. Praegu tekib supermassiivset auku ümbritsevas galaktikas igal aastal ligikaudu 200 uut tähte, paarsada korda rohkem kui tänapäeva Linnuteel. Tulevikus see niimoodi jätkuda ei pruugi. "Suurtes galaktikates paneb tähetekke seisma ilmselt just selle keskel olev must auk. Selleks tarvilik külm gaas paisatakse musta augu poolt galaktikast välja," sõnas astronoom.

Kuigi must auk neelab endasse igal aastal 25 päikese massi jagu ainet, on see Fani sõnul äärmiselt räpakas sööja. Aine auku langemisel vallanduv energia lahutab musta augu ümber tiirleva aine plasmaks. Tekkivate elektromagneväljade mõjul moodustuvad musta augu poolustest alguse saavad plasmavood, mis hakkavad gaasi galaktikast välja puhuma. Selle kiirus moodustab valguse kiirusest viiendiku. Sarnast galaktilist tuult on täheldatud varemgi, kuid mitte kunagi niivõrd noores universumis.

Ülimassiivset musta auku ümbritsev aine on ka ainus põhjus, miks sedavõrd kaugel asuva galaktika tuuma Maalt üleüldse näha on. Gravitatsioonilise energia toel kuumaks köetud aine tõttu kiirgab see enam kui sada korda rohkem energiat kui Linnutee. Kui must auk on õginud endasse kogu selle lähistel leiduva aine või selle galaktikast välja paisanud, pole võimalik seda enam Maalt näha. Vahepeal loodavad aga astronoomid vaadelda kvasarit J0313-1806 veelgi paremat lahutusvõimet pakkuvate teleskoopidega.

Tulemusi esitleti Ameerika Astronoomia Seltsi aastakohtumisel ja tulemusi kirjeldav uurimus ajakirjas The Astrophysical Journal Letters.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: