Jupiteril on teada 92 kuud
Päikesesüsteemi planeetidel on kaheksa peale päris kenake hulk kaaslasi — suuri ja väikesi, looduslikke ja tehislikke.
Kõige rohkem on kaaslasi kõige suuremal planeedil Jupiteril, ja nüüd on teadlased talle neid veel terve trobikonna juurde avastanud.
Rahvusvahelise Astronoomialiidu väikeplaneedikeskus annab teada, et on Jupiteri looduslike kaaslaste nimekirja täiendanud ühekorraga 12 uue kuuga, mille astronoomid on hiljuti avastanud.
Need kuud on kõik väga väikesed, läbimõõdult üks kuni kolm kilomeetrit, ja avastatud mullu ja tunamullu Hawaii saartel ja Tšiilis asuvate teleskoopidega.
Koos nende uute väikeste kuudega on Jupiteril nüüd teada tervelt 92 looduslikku kaaslast.
Jupiteri kuude avastamist alustas teatavasti juba 17. sajandil Galileo Galilei, kui tema pikksilma vaatevälja jäid neist neli suurimat.
Uute kuude ametlikku nimekirja lisamisega läks Jupiter nüüd teadaolevate kaaslaste arvuga juhtima, jättes Päikesesüsteemi suuruselt teise gaashiiglase Saturni oma 83 ametlikult registreeritud kuuga teisele kohale.
Teadlased on üsna kindlad, et nii Jupiteri kui ka Saturni looduslikke kaaslasi õnnestub veel juurde avastada; võib vabalt juhtuda, et mõlemal planeedil tõuseb kuude arv üle saja.
Tuleva aasta oktoobris kavatseb Ameerika Ühendriikide kosmoseamet NASA teele saata kosmosesondi Europa Clipper, mis läheb Jupiterile tehiskaaslaseks ja asub lähemalt uurima üht neljast suurest Galilei-kuust, Europat.
Juba tänavu aprillis on Euroopa Kosmoseagentuuril plaanis üles lennutada kosmosesond Juice, mis võtab uurimise alla kolm Galilei-kuud. Nende sondide otseste tööülesannete hulka uute väikeste kuude avastamine siiski ei kuulu.
Jupiteri ja Saturni rohketest pisikuudest arvatakse paljud olevat tekkinud kunagiste suuremate kuude omavaheliste kokkupõrgete purust.
Kolmandal ja neljandal kohal on kuude arvult Uraan ja Neptuun, vastavalt 27 ja 14. Marsil on kuid kaks, Maal üks, Veenusel ja Merkuuril ei ole aga ühtegi.
