Mõlemas võimsas kokkupõrkes tekkinud gravitatsioonilained jõudsid möödunud aasta jaanuaris Maani, kus gravilainedetektorid LIGO ja Virgo neid märkasid ja mõõtsid. Rahvusvaheline teadlasrühm kirjutab neist nüüd ajakirjas The Astronomical Journal Letters.

Neutrontäht on paarikümne kilomeetrise läbimõõduga taevakeha, millesse on kokku surutud mitme Päikese massi jagu ainet, nii et see ei koosne enam mitte aatomitest, vaid tihedalt kokku pakitud tuumaosakestest neutronitest.

Must auk on ruumipiirkond, mille keskmes on aine tihenenud veelgi rohkem, nii et tekib võimas gravitatsioonijõud, mis ei lase august välja isegi valgust.

Mõnikord juhtub, et must auk ja neutrontäht tiirlevad teineteise ümber, ja kui nad siis juhtuvad kokku põrkama, neelab must auk neutrontähe endasse. Põrge on nii võimas, et paneb koguni aegruumi enese lainetama. Neid laineid me tunnemegi gravitatsioonilainetena ja suudame tänapäeval ka mõõta.

Praegune avastus on esmakordne aga selle poolest, et kui seni on registreeritud kahe musta augu omavahelisi kokkupõrkeid ja kahe neutrontähe omavahelisi kokkupõrkeid, siis musta augu ja neutrontähe põrget ei ole varem kindla peale nähtud. On nähtud küll musta augu põrget millegagi, mis võis olla kõige suurem teadaolev neutrontäht, kuid pole kindel, et see tegelikult üldse neutrontäht oli.

Huvitav on seejuures, et nüüd tabati kaks musta augu-neutrontähe põrget kõigest kümnepäevase vahega, 5. ja 15. jaanuaril aastal 2020.

Esimesel juhul lugesid teadlased gravitatsioonilainetest välja, et meist 900 miljoni valgusaasta kaugusel olid kokku põrganud üheksa Päikese massiga must auk ja 1,9 Päikese massiga neutrontäht.

Teisel juhul olid kokku põrganud kuue Päikese massiga must auk ja 1,5 Päikese massiga neutrontäht meist umbes miljardi valgusaasta kaugusel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25