Suured mustad augud ühinesid võimsas põrkes ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Mark Myers/ARC/OzGrav

Seitse miljardit aastat tagasi põrkasid meist seitsme miljardi valgusaasta kaugusel kokku kaks musta auku.

Möödunud aasta mais jõudis kokkupõrkel tekkinud gravitatsioonilainetus Maani ja selle registreerisid LIGO detektor Ameerika Ühendriikides ning Virgo detektor Itaalias. Nüüd andsid teadlased sellest ka laiemale avalikkusele teada.

Kunagi varem ei ole veel nii suurt mustade aukude põrget nähtud, ja ka põrke tulemus on ennenägematu. Vaadeldud gravitatsioonilainete analüüs näitab, et üks neist põrkunud aukudest oli 66 korda suurema massiga kui Päike, teine aga tervelt 85 korda suurema massiga kui Päike.

Parajad põrakad mõlemad, kuid et senise arusaama järgi ei tohiks tähtede supernoovana plahvatamisel üle 65 Päikese massilist musta auku tekkida, on mõlema augu augu mass, eriti aga selle teise oma seletamatult suur ja see pakub astrofüüsikutele nüüd kindlasti mõnusat mõistatamist.

Ühe võimaliku lahendusena pakuvad teadlased juba välja, et võib-olla polnudki need mustad augud tähtedest tekkinud, vaid olid moodustunud spontaanselt juba aegade alguses, varsti pärast Suurt Pauku. Selliseid ürgseid musti auke on varem teoreetiliselt võimalikuks peetud.

Teisalt võib ju olla, et mõlemad augud olid ise tekkinud väiksemate aukude liitudes.

Olgu aga nende päritolu milline tahes, kokku nad põrkasid ja üheks veelgi suuremaks mustaks auguks ühinesid. Ühinenud augu massiks sai 142 Päikese massi, mis lihtsa arvutuse järgigi on märksa väiksem kui liitunud masside matemaatiline summa. Umbes kaheksa Päikese jagu massi kulus aegruumi võbelema panekuks ehk gravitatsioonilainete tekitamiseks.

Mustade aukude maailm on sel aastal tegelikult veel ühe mõistatuse pakkunud: LIGO ja Virgo detektorid on registreerinud põrke, milles osales umbes 2,6 Päikese massiga taevakeha. Mis keha see oli, on jälle mõistatus, sest tavaarusaama järgi oli ta mass musta augu kohta liiga väike, aga neutrontähe kohta liiga suur.

Praegusest avastusest kirjutavad paljud-paljud teadlased ajakirjus Physical Review Letters ja The Astrophysical Journal Letters.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: