Ameerika ja Euroopa gravitatsioonilaineobservatooriumides tegutsevad teadlased teatavad, et on avastanud aegruumivärinaid, mis paistavad pärit olema kõige võimsamast kahe suure musta augu kokkupõrkest, mis seni üldse teada.

Avastuse tegid nad andmete põhjal, mis olid kogutud juba möödunud aastal. Arvutused näitavad, et kahe kokku põrganud musta augu ühinemisel tekkinud uus must auk oli massilt 80 korda suurem kui Päike.

Mustad augud pöörlesid kokku põrgates kiiremini kui kõik muud mustad augud, mille ühinemisest on seni gravitatsioonilainete abil teada saadud. Kokkupõrge toimus meist üheksa miljardi valgusaasta kaugusel ehk ka kaugemal kui kõik muud seni vaadeldud samalaadsed kokkupõrked.

Gravilaineobservatooriumide LIGO ja Virgo teadlased andsid samal ajal tegelikult teada veel kolmest mullustest andmetest välja loetud mustade aukude põrkest. Need ülejäänud põrked olid väiksemad – neis tekkisid 56 kuni 66 Päikese massiga mustad augud, ja nad toimusid meile lähemal, kolme kuni kuue miljardi valgusaasta kaugusel.

Teadlased on oma tulemused üles laadinud võrguvaramusse arXiv, kuid peagi avaldatakse need ka veelgi usaldusväärsemas teadusajakirjas Physical Review X.

Gravitatsioonilaineid mõõdeti esimest korda umbes kolm aastat tagasi. Praeguse seisuga on avastatud kokku juba 11 lainetusjuhtumit, mille kõigi põhjuseks peetakse suure massiga kehade nagu neutrontähtede või mustade aukude omavahelist põrget.