Nüüd on Hiina teadlased kogutud andmeid analüüsinud ja põrget modelleerinud ning jõudnud järeldusele, et kaks kokku põrganud neutrontähte sulandusid üheks väga suureks neutrontäheks.

Teoreetiliselt on seesugusel põrkel kolm võimalikku tulemust: tekib must auk, tekib suur neutrontäht, mis püsib ainult mõne millisekundi ja tõmbub mustaks auguks, või tekib stabiilne neutrontäht, mis püsib kauem.

Kui tekkinud on tõesti stabiilne neutrontäht, nagu Yun-Wei Yu Kesk-Hiina Normaalülikoolist ja Zi-Gao Dai Nanjingi ülikoolist võrguväljaandes arXiv väidavad, siis on tegu kõige suurema neutrontähega, mis tänaseks teada on.

Kuna teadlased ei ole mitte kunagi varem neutrontähtede kokkupõrget vaadelnud, siis kõik teooriad, mis seda nähtust kirjeldavad, on veel väga esialgsed ning on täiesti võimalik, et tegelikult tekkis põrkel ikkagi must auk.

Augu tekke kasuks räägib paljude teiste teadlaste väitel asjaolu, et põrkel tekkis ka võimas gammakiirguse sähvatus.

Loodetavasti saavad teadlased peagi paljusid samasuguseid neutrontähepõrkeid avastades ja uurides oma teooriad täpsemaks, nii et saame olla kindlamad, mis ühel või teisel kokkupõrkel on tekkinud.