Linnutee kese kubiseb tuhandetest mustadest aukudest ({{commentsTotal}})

Mustast august ja väikesest tähest koosnev kaksiksüsteem kunstniku nägemuses.
Mustast august ja väikesest tähest koosnev kaksiksüsteem kunstniku nägemuses. Autor/allikas: Columbia University

Linnutee keskel asuva supermassiivse musta augu Sagittarius A* ümber tiirleb tuhandeid väiksemat sorti musti auke, leiavad arhiiviandmeid analüüsinud astronoomid.

Mudelite põhjal ennustati varemgi, et Linnutee südames leidub tuhandeid musti auke. Gaasi- ja tolmurikas keskkond soosib suurte tähtede teket, mille elu lõppeb musta auguna. Lisaks jäävad määratu gravitatsioonivälja tõttu Sagittarius A* ümber tiirlema mitmed selle lähedusse sattuvad musta augud.

"Teoreetiliselt peaks neid leiduma kuue valgusaastase läbimõõduga sfääris 10–20 tuhat. Seega oli natukene naljakas, et olime suutnud varem kinnitada terves galaktikas vaid umbes 60 musta augu olemasolu," märkis uurimuse juhtivautor Chuck Hailey, Columbia ülikooli astronoom.

Astronoome ei tohiks süüdistada siiski oskamatuses. "Mustad augud on üksinda – noh, nagu arvata võid – mustad ja ei tee suurt midagi. Seetõttu otsisime kaksiksüsteeme, kus musta augu ümber tiirleb väikese massiga täht," selgitas Hailey. Nende arvukuse põhjal saab öelda omakorda midagi ka üksikute mustade aukude arvukuse kohta.Teadlased märkasid supermassiivse musta augu lähistel tosinat kaksiksüsteemi. Autor: Nature and Hailey, et. al.

Sellised kaksiksüsteemid kiirgavad pidevalt, kuid vähesel määral röntgenkiiri. Tähe väliskihtidest pärinev gaas hakkab musta auku langedes hõõguma. Sellist kuma suutis registreerida teiste seas Chandra kosmoseteleskoop. Küsimus taandus seega sellele, kuidas eristada seda kõikidest ülejäänud võimalikest allikatest. Chandra andmetes on kirjas vaid röntgenkiirte allika asukoht ja röntgenkiirte voo intensiivsus. Hailey suutis lõpuks välistamise teel siiski lõpuks teha.

Töörühma sõelale jäi Päikese-suurusest tähest ja väiksemat sorti mustast august koosnevat 12 kaksiksüsteemi, mis tiirlevad Sagittarius A*'st kuni kolme valgusaasta kaugusel. Nende jaotuse põhjal järeldab töörühm, et taolisi süsteeme peaks leiduma Linnutee keskme lähistel 300–500. Täielikult musti ja ilma kaaslasteta musti auke tiirleb supermassiivse musta augu ümber selle vahetus läheduses umbes 10 000.

Tegu pole lihtsa hinnanguga, mida on tore teada. Vähemalt astronoomidel on teadmisest praktilist kasu. "Kui teame, kui palju leidub ühe galaktika keskmes tavaliselt musti auke, saame täpsemalt ennustada, kui sageli võime näha nende tõttu vallanduvaid gravitatsioonilaineid," laiendas Hailey.

Samas nentis astronoom, et tegu on alles esimese hinnanguga. Kuni pooled pildile jäänud allikatest võivad olla tegelikult pulsarid – pöörlevad neutrontähed, mis saadavad Maa suunas intensiivse valgusvoo iga paari millisekundi tagant. Nii või teisiti on aga varasemast kindlam, et Linnutee süda kihab tõesti tuhandetest mustadest aukudest.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: