Astronoomid eesotsas Roberto Maiolino Cambridge`i ülikoolist märkasid uusi tähti sünnitavat musta auku Maast umbes 600 miljoni valgusaasta kaugusel ühinevate galaktikate keskel. "Süsteemis tekib igal aastal umbes 100 Päikese massi jagu tähti, neist umbes veerand musta augu gaasivoogudes. Arvestades, et näiteks meie Linnutees tekib keskmiselt aastas vaid üks täht, on tegu küllaltki harukordse juhtumiga," sõnas professor ERR Novaatorile antud intervjuus.

Kuigi musti auke kujutatakse sageli absoluutselt kõike nende lähistele sattuvat alla kugistavate monstrumitena, on reaalsus tihtilugu keerukam. Umbes pool ainest tekitab augu ümber ketta. Osa selle moodustavast materjalist paiskub aja jooksul selle lähistelt kahe joana eemale. "Vastavalt sellele, kuidas gaasi kohati turbulentsis kokku pressitakse ja need väiksemateks pilvedeks lagunevad, tekivadki sellest tähed," selgitas Maiolino. Noorte, vaid paarikümne miljoni aasta vanuste ja Päikestest kuni 15 korda raskemate tähtede jäetavaid sõrmejälgi võib näha süsteemist Maani jõudvas valguses.

Tähetekke olemasolu oli eelnevalt ette ennustanud numbrilistes simulatsioonides ja mudelites. Reaalses maailmas polnud seda aga seni keegi pildile püüdnud

Astronoom märkis, et täheteke mõjutab terve IRAS F23128-5919`na tuntud galaktikasüsteemi arengut. "Tekkivad tähed liiguvad täiesti teises suunas ja palju suuremal kiirusel kui tavalised tähed. Neil on palju suurem potentsiaal muuta galaktikaketta arengut ja galaktikat ümbritsevat halo. Neist mõned võivad isegi galaktikast välja lennata ja rikastada sellega galaktikate vahel asuvat ruumi uue ainega," sõnas professor.

Tähelepanekud võiksid aidata ka selgitada, miks ümbritsevad nii spiraal- kui ka elliptilisi galaktikaid hajusamalt paiknevad tähed. Vaatamata sellele, et galaktikate teket peaksid vähemalt nende kuju põhjal juhtima erinevad protsessid. Selleks tuleks aga esmalt kinnitada, et tähti tekib ka teistes galaktikates asuvates gaasivooludes. Töörühmal on olemas juba terve rida paljutõotavaid kandidaatobjekte, mida uurida tulevastel aastatel põhjalikumalt.

Maiolino lootis, et IRAS F23128-5919`le sarnanevat süsteemide uurimisega saab paremini mõista esimeste galaktikate evolutsiooni. "Need kujutavad meie jaoks laboratooriumeid, kus panna proovile erinevaid hüpoteese esimeste galaktikate tekkeloost," laiendas professor. Näiteks on tähtede mass piisavalt suur, et nende mõjul saaksid tekkida raskemad elemendid. See muudab omakorda kergemaks väiksemate tähtede ja sealt edasi ka planeetide moodustumise.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.