Tänasel päeval, 16. septembril 2021 teavad astronoomid aga ka täpselt näpuga näidata, milline täht see plahvataja oli. Seda seetõttu, et eile, 15. septembril avaldas rühm astronoome ajakirjas The Astrophysical Journal Letters artikli, milles kirjutavad, et supernoovajäänukiks sobib suurepäraselt üks erakordselt kuum täht, millele on andnud nad nimeks Parkeri täht. Quentin Parker Hongkongi Ülikoolist on nimelt üks teadlasrühma liige, kes enam kui 200 000-kraadise temperatuuriga tähe mõne aasta eest avastas.

Tähte ümbritseb ülikiirelt paisuv udukogu, mille välispind eemaldub tähest üle 1000 kilomeetri sekundis ehk läbib umbes viie minutiga Maa ja Kuu vahelise kauguse. Teadlaste arvutuste järgi hakkas udukogu tähest välja paiskuma tuhatkond aastat tagasi. Seega ajalises mõttes sobib Parkeri täht 1181. aasta supernoovaks hästi.

Teiseks asub see just selles taevapiirkonnas, kahe omaaegse hiina tähtkuju piiril, mis nn külalistähe asupaigana iidsetes ülestähendustes ka kirjas on.

Juba varem on oletatud, et Parkeri täht on tekkinud kahe valge kääbustähe ühinemisel. Just selliste ühinemiste tulemusel arvatakse aga tekkivat teatavat haruldast tüüpi ja suhteliselt nõrgalt helendav supernoova. Maa pealt oli seda siiski näha kui midagi erakordselt heledat, võrreldavat Saturniga.

Enamasti jääb supernoovast järele ka neutrontäht või must auk või lendabki kogu tähematerjal laiali, kuid harvematel kordadel võib jäänukiks jääda ka enam-vähem tavaline täht.

Parkeri ja ta kolleegide saavutus täitis viimase teadmistühiku eelmisel aastatuhandel Linnutees plahvatamas nähtud supernoovadega seonduvate taevakehade vallas. Ülejäänud nelja puhul on plahvatuse asukoht teada ja jäänuk leitud. Alates 1006. aastast on Linnutee supernoovaplahvatusi palja silmaga näha olnud ainult viis.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.