Samson Johnson Ohio Osariigiülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas The Astronomical Journal, et Romani vaatlused aitavad senisest paremini aimu saada, kui palju meie Linnutee-nimelises galaktikas üleüldse planeete võib olla.

Loodetavasti aitavad vaatlused paremini mõista ka seda, kuidas erakplaneedid tekivad. Praegu ei ole teada, kas nad tekivad tavalise planeetidina tähe ümber tiirlevast tolmupilvest ja paiskuvad siis kas teiste planeetide või mõne mööduva tähe gravitatsioonimõju toimel ulgukosmosse või tekivadki juba tähtedest eraldi, lihtsalt kosmilise tolmu ja gaasi kokku kuhjumisel.

Tänaseks päevaks on selliseid üksikuid kosmosehunte avastatud juba mitu.

Johnsoni ja ta kolleegide analüüs näitas, et Romani teleskoop on umbes kümme korda tundlikum erakplaneete avastama kui parimad praegustest maapealsetest teleskoopidest.

Selleks kasutab ta gravitatsioonilise mikroläätse meetodit — kui mõni erakplaneet peaks juhuslikult mõne tähe eest läbi liikuma, siis painutab planeedi raskusväli natuke tähelt tulevat valgust, nagu Einsteini üldrelatiivsusteooriast tuleneb.

Sellised läbiliikumised on aga suhteliselt harvad juhused ja nende mõju tähe valgusele vaevumärgatav. See tähendab, et teleskoop peab ilmaruumi jälgima üsna pingsalt ning olema seejuures ka erakordselt tundlik.

Johnson ja ta kaaslased väidavad, et Roman suudab avastada planeete, mis on vähemalt Marsi massiga või suuremad.

Romani teleskoop, millel on ka muid uurimisülesandeid, sealhulgas tavaliste, tähtede ümber tiirlevate planeetide avastamine, on kavas kosmosse lennutada lähema viie aasta jooksul.

Teleskoobi nimi tuleb NASA esimese peaastronoomi Nancy Grace Romani nimest.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.