Kui atmosfääri piirikiht on paks, moonutab see taevaobjektide valgust ja nii muutub teleskoobiga vaatlemise keerulisemaks. Atmosfääri piirikiht on alumine osa atmosfäärist, mida peamiselt mõjutavad niiskus ja soojus.

Maailmas on atmosfääri piirikihi paksus väga erinev. Ekvaatori lähedal võib see olla sadade meetrite paksune, sestap on sealkandis kehvem teleskoobiga vaadelda universumis toimuvat.

Hiina teaduste akadeemia astronoom Bin Ma ja tema kolleegide uuringust selgub, et Ida-Antarktikas asuval Argose jääkuplil on atmosfääri piirikihi keskmine paksus kõigest 14 meetrit.

Rühm teadlasi jälgis Hiina Kunluni teaduskeskusest, milline on öisel ajal Argose jääkuplil atmosfääri hägustumine. Veel jälgis uurimisrühm lähedal oleva ilmajaama andmeid tuule kiiruse ja temperatuuri kohta.

Vaatluste abil kirjeldasid teadlased, milline on Argose jääkuplil atmosfääri piirikiht ning kuidas võib see mõjutada teleskoobiga vaatlemist.

Kui varasematest uuringutest selgub, et Charlie jääkuplil oli atmosfääri piirikihi paksus 30 meetrit, siis nüüd on teada, et Argose jääkuplil võib see olla ligi poole võrra väiksem ehk 14 meetrit. Argose jääkuppel on maailma üks kõige külmemaid kohti, kus temperatuur võib langeda rohkem kui -80 °C.  

Selgem pilt teleskoobist aitaks astronoomidel uurida veelgi paremini erinevaid taevaobjekte, alates päikesesüsteemi kehadest kuni kaugete galaktikateni. 

Autorid kirjutavad uuringu tulemustest ajakirjas Nature. 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.