Vaata lendu reaalajas:

Perseverance'i orbiidile saatmiseks kasutatakse Atlas V-541 kanderaketti, mis on üks suuremaid omataolisi. Atlas V tüüpi raketiga viidi Marsile ka maandur InSight ja kulgur Curiosity. Kulgur lähetatakse missiooni Mars 2020 raames teele Floridas asuva Cape Canaverali õhuväe lennujaamast.

Kulgur Perseverance'i kandev rakett startis õnnestunult 30. juulil kell 14.50 Eesti aja järgi. 

Kehva ilma korral olnuks võimalik saata kanderaketti  Marsi poole teele veel kahe nädala jooksul. Edaspidi muutub see planeetide seisu tõttu juba liiga raskeks. Sobilik ajavahemik on iga päev pisut erinev, praeguse katse korral umbes kaks tundi.

Ebamaised suveniirid

Kulgur Perseverance lähetatakse Marsile eesmärgiga tuua sealt Maale uurimiseks punase planeedi kivimeid, vahendab Nature. Kulgur hakkab eeldatavasti alates järgmise aasta veebruarist mööda Marsi ringi sõitma ning oma teekonnal võtma oma teekonnal erinevaid proove. Edu korral on Perseverance'i toodud proovid esimesed Marsilt toodud kivimid üldse.

Varem on kosmosemissioonidel toodud Maale näiteks Kuu kive ja kauge asteroidi kildusid. Kõik kosmilist päritolu kivid on teadlastele hindamatu väärtusega, sest võimaldavad uurida meie Päikesesüsteemi varasemast põhjalikumalt.

Perseverance ja selle abiväed

Kulgur Perseverance'i viib Marsile rakket Atlas V ning pärale jõudes maandub see nii-nimetatud õhukraana meetodil. See tähendab, et enne maandumist aeglustab hiiglaslik langevari ühes raketimootoritega maanduri liikumist. Alles seejärel lastakse kulgur trosside abil Marsi pinnale, kirjutab BBC News.

Perseverance ise on kuuerattaline robotmasin, mille varustusse kuuluvad 23 kaamerat ja puur. Kulgur hakkab ringi sõitma suures Jezero kraatris, otsides sealt muistse elu jälgi. Täpsemalt kogub kulgur kivi- ja pinnaseproove, mis võiksid välimuse põhjal olla mikroorganismidega kokku puutunud.

Kogutud proovid ladustab kulgur metallkanistritesse. Täis saanud kanistrid jätab Perseverance Marsi pinnale ootama ja jätkab proovide kogumist järgmistesse kanistritesse. Kulguri tuumapatarei võimaldab masinal  niimoodi mööda Marsi ringi vurada  vähemalt 10 aastat.

Selle kümnendi teises pooles ehk millalgi peale 2026. aastat lähetab Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) Marsile teise ja väiksema kulguri. Viimane hakkab tööle nii-öelda puksiirkulgurina, korjates Marsi pinnalt kokku kõik Perseverance'i täidetud kanistrid.

Kokku kogutud kanistrid ladustatakse kaitsvasse konteinerisse, mis omakorda tõstetakse väiksemat tüüpi raketti ehk Marsilt tõusmise sõidukisse (MAV). Seejärel tõuseb rakett õhku, lähetades konteineri Marsi orbiidile. MAV lähetatakse Marsile oma aega ootama nüüd koos Perseverance'iga.

Marsi orbiidile lähetatud konteiner põkkub seal ESA satelliidiga. Viimane toimib omal moel kaubalaevana, tuues konteineritäie kosmilisi kiviproove tagasi Maale.

Kõik eelkirjeldatu võtab aega, mistap on proovidega naasvat satelliiti oodata alles alates 2031. aastast. Selleks ajaks on proove täis konteiner pakitud kaitsvasse kosmosekapslisse, millega lähetatakse konteiner Maa atmosfääri. Proovid peaksid maanduma lõpuks Põhja-Ameerikas.

Seejärel asuvad teadlased uurima punaselt planeedilt toodud kive ja maapinnaproove. Nad kasutavad selleks uuenduslikke meetodeid, millest osa pole praegu ilmselt veel leiutatudki. Samas jagub konteineri sisust uurimismaterjali aastakümneteks ning teadlased loodavad saada Marsi ajaloo ja võimaliku elu kohta rohkem selgust.