Sellisele järeldusele on jõudnud teadlased eesotsas Matija Cukiga Ameerika Ühendriikide SETI Instituudist. Nad väidavad, et ainult kunagise rõngaga on võimalik seletada Marsi kuu Deimose kallutatud orbiiti.

Deimos on Marsi kaugem ja väiksem kuu, mille orbitaaltasand on Marsi ekvaatori suhtes ligi kaks kraadi kaldu.

Seda suhteliselt vähest kallutatust ei ole teadlased seni väga tähtsaks pidanud. Kuid nüüd selgub, et Deimose orbiidikalle annab tuge hiljuti välja käidud Marsi niiöelda kuude ja rõngaste tsükli teooriale.

Selle teooria järgi on Marsi lähem ja suurem kuu Phobos tekkinud Marsi kunagisest rõngast, rõngas aga moodustunud eelmise kuu lagunemisel tekkinud purust.

Enne seda eelmist kuud oli veel eelmine rõngas ja enne seda üle-eelmine kuu, Phobos ise aga läheneb praegu aeglaselt Marsile, kuni Marsi gravitatsioonijõud ta uuesti purustab, ja tsükkel jätkub.

Igas tsüklis langeb osa purust planeedile, teisest osast saab rõngas ja sellest koondub uus, eelmisest väiksem kuu, mis esialgu kaugeneb planeedist.

Uus kaugenev kuu võib sattuda aga orbitaalsesse resonantsi Deimosega, nii et uue kuu tiirlemisperiood moodustab Deimose omast täpselt kolmandiku.

Cuki ja ta kolleegide arvutus näitab, et praeguse Phobose vanavanem, mis oli Phobosest võib-olla 20 korda suurem, sattuski umbes kolm miljardit aastat tagasi Deimosega resonantsi, lükates seejuures tolle orbiidi natuke kaldu.

Siit aga järeldubki, et Marsi ümber on olnud rõngaid, mis on olnud küll ajutised, kuid püsinud korraga ikkagi pikki aegu.

Cuki ja ta kaaslaste hinnangul on Phobos vägagi noor taevakeha, olles moodustunud alles umbes 200 miljonit aastat tagasi, kui Maal elutsesid juba dinosaurused.

Teooriat saab peagi kontrollida Jaapani kosmosesond, mis sõidab 2024. aastal Phobosele, võtab sealt proove ning toob need Maale.

Cuk ja kaasautorid on oma mõtteid avaldanud võrguvaramus arXiv.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.