On võimalik, et Marsi elu põhines alguses RNA-l, molekulil, mis sarnaneb meie rakutuumades geeniinfot talletava DNA-ga. Paljud teadlased arvavad ju, et Maalgi oli elu alguses täiesti RNA-põhine.

RNA on eriline aine selle poolest, et suudab nagu DNA-gi kanda geneetilist infot, aga teisalt võib ta ka toimida biokatalüsaatori ehk ensüümina nagu valk. Seetõttu tundubki, et elul on lihtsam tekkida alguses pigem RNA-põhisena kui DNA- ja valgupõhisena, sest erisuguseid keerulisi molekule läheb siis vähem tarvis.

Angel Mojarro Massachusettsi Tehnikainstituudist ja ta kolleegid lahustasid vees mitmesuguseid aineid, sealhulgas metallilisi, mida ka noore Marsi kivimitest võis vette sugeneda. On tõendeid, et Marsi nooruspäevil leidus ta pinnal tõesti vett, kuigi praeguseks on see ammugi kadunud.

Oma Marsi vee taolisse katsevette lisasid teadlased siis ka RNA taolisi molekule ja vaatasid, kui kaua need seal vastu pidasid, enne kui lagunesid.

Selgus, et kõige kauem pidasid RNA taolised molekulid vastu kergelt happelises vees, mis sisaldas magneesiumi ioone. Selline vesi võis vabalt katta basaltkivimeid, mis olid tekkinud hangunud laavast.

Mojarro ja kaasautorid kirjutavad eelretsenseerimata teadusartiklite võrguvaramus bioRxiv, et katsetuste põhjal tundub RNA-põhise elu teke Marsil täiesti usutav.

Teisalt, ega ei ole ikka väga hästi teada, millised tingimused Marsil miljardite aastate eest täpselt valitsesid, nii et väga kindel ei maksa neis tulemustes igaks juhuks esialgu veel olla.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.