Juba umbes nelikümmend aastat tagasi väitsid mõned teadlased teoreetiliselt, et Marsi atmosfäär peaks tõenäoliselt rohekat valgust kiirgama, kuid kindlat vaatlustõendust ei olnud seni saadud.

Nüüd aga on Jean-Claude Girard Belgiast Liege'i Ülikoolist ja ta kolleegid lõpuks ometi seda tabamatut helendust märganud. Selleks uurisid nad ülesvõtteid, mille Euroopa Kosmoseagentuuri Marsi-satelliit ExoMars Trace Gas Orbiter on teinud planeediketta servast tumeda maailmaruumi taustal.

Rohelist helendust kiirgavad Marsi atmosfääris leiduvad hapniku molekulid, mida tekib, kui Päikese kiired lagundavad süsihappegaasi molekule.

Girardi ja ta kaaslaste andmetel pärineb suur osa sest helendusest kahest kõrguskihist, üks 80, teine 120 kilomeetrit Marsi pinnast.

Samasugust rohekat valgust lainepikkusega 557,7 nanomeetrit kiirgab hapnik ka maistes virmalistes. Rohekat valgust kiirgab Maa päevapoolkeral õrnalt ka umbes 90 kilomeetri kõrgusel asuv õhuke atmosfäärikiht.

Ühelgi muul planeedil peale Maa ja nüüd ka Marsi ei ole seda helendust seni nähtud.

Peale rohelise valguse kiirgab süsihappegaasi lagunemisel tekkinud hapnik ka natuke veel nõrgemat ultraviolettkiirgust lainepikkusega 297,2 nanomeetrit.

Teadlased määrasid ka rohelise ja ultravioletse helenduse intensiivuse suhte, mis osutus lähedaseks sellega, mida on teoreetiliselt arvutatud, kuid mõnevõrra erinevaks sellest, mida Maa atmosfääris on sama nähtuse juures mõõdetud. Seda suhet on teadlastel hea teada, sest see aitab edasistel mõõtmistel instrumente kalibreerida.

Girard ja kaasautorid väidavad ajakirjas Nature Astronomy, et maised mõõtmised on arvatavasti olnud ebatäpsed ning parem oleks edaspidi just nende saadud tulemust kasutada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.