Rekordiline metaanipahvak äratab Marsi uurijate uudishimu
Marsikulgur Curiosity on avastanud ühest punase planeedi paigast erakordselt rohkesti metaani, kuid praeguseks on see gaasipahvak lahtunud. Metaan on gaas, mis võib anda märku ka elu olemasolust.
Metaani on Marsilt avastatud varemgi, kuid nüüdne lugem oli kolm korda kõrgem kui senine rekord. NASA pidas avastust vähemalt sedavõrd oluliseks, et muutis asjaolude paremaks väljaselgitamiseks Curiosity tööplaanigi.
Kui pinnast välja immitsev metaan on bioloogilist päritolu, siis pärineb ta kõige tõenäolisemalt otse pinna all elutsevatelt mikroorganismidelt.
Curiosity on Marsil kulgenud alates 2012. aastast. Metaani olemasolu märkas ta esimest korda aasta hiljem. Juba järgmisel päeval kinnitas avastust Marsi ümber tiirlev tehiskaaslane Mars Express. Kuid aastal 2016 sama kohta mõõtnud tehiskaaslane Trace Gas Orbiter ei suutnud enam metaani leida.
Nüüd on selgunud, et selliseid lühiajalisi metaanipahvakuid tuleb Marsil aeg-ajalt ikka ette, kuigi teadlased ei ole nende esinemises leidnud seni mingit seaduspära.
Metaani olemasolu Marsil ei tähenda muidugi kaugeltki kindla peale seda, et pinna all toimetab pisikesi marslasi. Võib-olla on metaani tekkinud kunagi kauges minevikus mõnel puhtalt geoloogilisel põhjusel ja seda pihkub nüüd lihtsalt puhuti välja.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.
Toimetaja: Jaan-Juhan OIdermaa