Shunichi Kamata Jaapanist Hokkaido Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad arvutimudelile tuginedes, et jää alumine kiht võib sisaldada rohkesti gaasi, tõenäoliselt metaani, mille molekulid on jäänud jää molekulide vahele justkui pisikestesse puuridesse. Selline materjal on väga hea soojusisolaator, mistõttu püsib ookean suhteliselt soe, aga jää seevastu veel külmem, kui see muidu oleks.

Kamata ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Geoscience, et selline soojapidamismehhanism võib olla tähtis ka astrobioloogilises mõttes. Tõepoolest, kui universumis on palju jäiseid planeete, millel tänu jääsisestele gaasi molekulidele on ookeane, mida seal muidu ei oleks, on ka võimalusi elu olemasoluks maailmaruumis selle võrra pisut rohkem.

Kas nüüd kohe Pluutol elu on, on veel vara arvata. Esialgu ei ole ju veel isegi ookeani olemasolu kohta kindlaid tõendeid, vaid ainult teoreetilised mudelid.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.